Linnajuhtidele meeldib jõekallaste spordiraja idee

Abilinnapea Riina Müürsepp tunnistas, et lõhkus küll koos Jüri Jaansoniga jõekallastel ronides kingad, kuid spordiraja mõte on hea ja saab kindlasti teoks.

Üle kahe Pärnu silla ja mööda jõekaldaid kulgeva jooksu-, jalutus- ja rattaraja idee ülesvõtja, sõudmise eksmaailmameister Jüri Jaanson kutsus linnavalitsuse ja volikogu kümnekilomeetrisele ekstreemmatkale.

Jaansoni kutsele vastasid linnapea Einar Kelder ning abilinnapead Riina Müürsepp, Erni Metsal ja Margus Tammekivi, volikogu ainsa esindajana tegi rännaku kaasa Sulev Alajõe.

Matkaseltskond nentis, et jõe paremkaldal on Kesklinna sillast kuni Visu suusavabrikuni juba praegu hea jalutada ja need kilomeetrid vajaksid üksnes kuni 40 000 krooni küsivat iluravi.

Suusavabriku all on juba veidi tõsisemat tööd. Probleem on Niidu oja ületamine, Metsali arvates tuleks sinna truup teha.

Kaunis, aga mitte kõige paremas korras on Niidu mets ja aas, päris tõsine võsa ootab spordiraja tegijaid aga viimasel poolel kilomeetril enne uut silda.

Jõe vasakkaldal asutuste ja firmade kaldaäärsetes tagahoovides said linnajuhid ridamisi korralikke shokke. Pärnu Kommunaali, kooperatiivi ja REVi aiatagused nägid välja lausa kohutavad, Maseko demonstreeris end nagu salajane sõjaväeosa. Traataiaga piiratud kalakombinaadi turvamees ei võtnud linnajuhtide territooriumile laskmist jutukski.

Müürsepa teatel andis matk andis linnajuhtidele kinnitust, et jõekaldad peavad korda saama.

“Oleme sel teemal palju arutanud,” rääkis Müürsepp. “Mõte on jõudnud linna arengukavasse. Pärnu linna jalgrattateed planeeritakse tuleval aastal, 2002 teeme kallaste üldplaneeringu, ehitame 2003.-2004. aastal.”

Jaansoni idee haakub hästi meie lähiaastate hüüdlausetega “2002 terviselinn Pärnu” ja “2004 jõelinn Pärnu”.

Kevadisel koristuspäeval rassis linnavalitsuse rahvas koos vabatahtlike abilistega Niidu aasal.

“Meid oli sadakond ja tehtud sai päris palju,” ütles Müürsepp. “Võtsime suure tüki võsa maha, põletasime oksi ja vedasime prahti. Jaanson müttas koos meiega terve päeva metsas, vabatahtlike seas oli üks agaramaid eakas raadioonu Feliks Leet.”

Pärnu Kommunaali mehed peaksid nüüd Niidu metsas pooleli jäänut jätkama, aga võsalõikustööd võiksid hoogtöökorras teha sportlased ja koolilapsedki.

“Väikese tasu või söögi eest saaks rakendada töötuid ja nii samm-sammult uue silla poole minna,” arvas Müürsepp ning lisas, et edaspidi tuleb linna heakorrateenistusel puhastatud maa-alal silma peal hoida. Sinna tuleb panna prügikonteinerid, ehk mõni WCgi, vältima peab miniprügilate tekkimist.