Turismitudengid soovitavad Pärnu Rüütli tänava muuta heaolutänavaks

Dotsent Heli Tooman, magistrandid Sander Korn, Inna Bentsalo, Annika Maripuu ja Pille Tamm arvavad, et aktiivsed tegevused kehale ja vaimule tooksid Rüütlisse taas elu. Foto: Ants Liigus

Tartu ülikooli Pärnu kolledži heaolu- ja spaateenuste disaini ja juhtimise eriala magistrandid tegid oma õppeülesande raames uurimistöö Pärnu Rüütli tänava olukorrast ja pakkusid välja selle atraktiivsemaks muutmise ideid.

Noori juhendas turismimajanduse dotsent ja kolledži turismiosakonna juhataja Heli Tooman.

"Olen palju aastaid tegutsenud õppejõu ja Pärnu giidina ning püüdnud alati nii üliõpilastele kui külalistele näidata linna parimal võimalikul moel," kommenteeris Tooman.

"Kahjuks on üha keerukam seda teha Rüütli tänaval, mis linnaekskursioonide puhul on peamine marsruudi osa. Pea inimtühi tänav, elutud vaateaknad ja hooned panevad külalisi õlgu kehitama ja küsimusi esitama. Miks on ajalooline ja kaunis tänav sellises olukorras? Ilmselt viiks asja edasi omanike, linnavalitsuse, aga ka linnaelanike ja spetsialistide koostöö, et leida sobiv idee või teema linna peatänava kujundamiseks, ning sellest lähtuv teadlik arendustegevus."

Nii said magistrandid Riina Altpere, Inna Bentsalo, Sander Korn, Pille Tamm ja Annika Maripuu mullu sügisel õppeülesande uurida Rüütli tänava olukorda ning pakkuda lahendusi tänava arendamiseks.

Tudengid leidsid, et Rüütli tänav oma ajaloo, kauniste hoonete, renoveeritud tänavakatte ja istepinkidega on igati kena ja tugeva potentsiaaliga, jäämaks Pärnu linna ajalooliseks südameks. Samal ajal täheldasid noored, et ärilises tähenduses on peatänav peaaegu välja surnud, ilmselt ei lähe eriti edukalt siia alles jäänud ettevõtetelgi.

Ilus elu algab heaolust

Magistrandid mõtlesid välja, et parim lahendus Rüütli tänava elluäratamiseks oleks muuta see heaolutänavaks. Ideaalis peaks Rüütlist kujunema koht, kus igal ajal on hea olla nii linnaelanikel kui külalistel. Seal leiduks aktiivset tegevust kehale, vaimule ja hingele: võiks imetleda kauneid vaateaknaid, külastada mõnd näitust või astuda sisse looduspoodi, saamaks nõu, kuidas tervislikult elada. Kõike toetatakse vastava disaini, atmosfääri, meeleolu ja osutatavate teenustega.

Rüütlis ja selle lähiümbruses on juba mitu ettevõtmist, mis toetavad heaolutänava arendamise mõtet: loodustoodete pood, Tai punktimassaaž ja tervisetuba, iluteenuste pakkujad, Ülikooli apteek, naturaalsetest kangastest ja kvaliteetrõivaste pakkujad, mõni toitlustuskoht.

Heaolu ehk wellness on kombinatsioon sõnadest well-being ja fitness ning tähistab terviklikku füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu ja harmooniat. Termini looja Ameerika psühholoog Hal-bert L. Dunn on rõhutanud, et iga inimene saab ise väga palju teha oma heaolu nimel, pöörates tähelepanu enda elustiilile, füüsilisele ja vaimsele tervisele.

Heaolutoodete ja -teenuste hulka kuuluvad näiteks ennetav ja alternatiivmeditsiin ning farmaatsia, loodustooted, kaalujälgimine, tervislik toitumine, spaa- ja iluteenused, aktiiv- ja vaimne tegevus, konsultatsioon, terviseharidus ja   -turism, keskkonnasõbralik majandamine ja elustiil.

Heaolu pole staatiline seisnud, selle saavutamiseks ja kõrgendamiseks tuleb astuda teadlikke samme. Selliste teenuste kasutamine toetab inimese liikumist heaolu suunas ning aitab elada õnneliku, terve ja stressivabana.

Suvepealinn, kus alati mõnus olla

Heaolutänav ja edaspidi kogu Pärnu heaolulinnana võiks tudengite meelest olla turundusmagnet linna külalistele ja toetada suvepealinna sõnumit. Toomani väitel on wellness kaubamärgina välismaal hästi tuntud termin ja aitaks kaasa tänava ning miks mitte terve linna aktiivsele turundamisele.

"Kontseptsiooni arendamine nõuab aega, riskijulgust ja mõistmist, muutused ei teki üleöö," nentis Tooman. "Aga kui see suund võetakse, on ehk mõne aasta pärast juba midagi olemas. Idee on oluline turunduseski ja kui selle maha magame, võib mõni teine linn selle ise ära kasutada. Kuigi linn on praegu majanduslikult raskes seisus, ei saa tulevikku vaatamata jätta."

Magistrant Sander Korn kinnitas, et teist sellist tänavat pole Eestis ega ilmselt naaberriikideski. "Heaolutänav lisaks ettevõtlusele hoogu ja turistidki annaksid hea meelega raha välja, kui nad ilu- ja terviseteenused ühelt tänavalt leiaksid," oli Korn optimistlik.

Kuigi ilusalonge ja tervisekauplusi asub taastusravikeskusteski, leiavad magistrandid, et spaaklient pole oma hotelli vang ja jalutaks kindlasti mujal linnaski, kui miski ta sinna meelitaks.

"Eesmärgiks võiks olla, et Rüütli tänaval oleks igaühel midagi teha," pakkus magistrant Annika Maripuu. "Praegu pole noortele seal midagi huvitavat. Turistide kõrval peab mõtlema kohalikele, näiteks võiksid tekkida töötoad, mida koos perega külastada."

Noored arutlesid, et mõni kohvik näeb nii nukker välja, et ei kutsu sisse astumagi, osa söögikohti on igal aastaaajal rahvast tulvil. Ehk aitaks inimtühje kohvikuid taasasustada mingi ideemuutus, uuele sihtgrupile orienteerumine?

Käige jala ja nautige

Paljukirutud parkimisprobleemi kohta arvavad noored, et ehk hakkab inimeste mõttelaad muutuma: on ju igas suurlinnas suured jalakäijate alad ega kihutata Stockholmi pikal kaubatänavalgi autodega poetreppi.

"Kui on vaja kiiresti süüa osta, saab Kaubamajakasse sõita. Rüütli tänavale võiks minna aega veetma, nautima, pärast tööpäeva närve puhkama, mitte mööda poode tormama, higimull otsa ees," veenis Korn autoomanikke oma jalgu kasutama.

Tudengite meelest võiks linnavalitsuse algatusel kõigepealt ühise laua taga kokku saada ja aru pidada, kuidas Rüütli tänavat väljasuremisest säästa. "See on ju ka omanike huvides, et vaateaknad oleksid ilusad ja ruumid ei seisaks tühjana," arvas Korn. "Kolledž võiks kokkusaamisel osaleda, tudengid aitaksid hea meelega kaasa nii ideede kui praktilise poolega, võiksime midagi projektipõhiselt teha."

ARVAMUSED:

Sven Feofanov, Rüütli tänava majaomanik:

"Seni kuni kesklinnas on mäekõrgused lumevallid ja tasuline parkimine, ei tule Rüütli tänavale keegi. Linn on teinud omalt poolt kõik, et rahvas eemale peletada.

Aastane parkimiskoht maksis hiljuti 1500 krooni aastas, nüüd 4500. Saan aru, et suvel võiks tõesti mõni kuu kesklinnas tasuline parkimine olla, aga ülejäänud osa aastast on see mõttetus. Miks peaks klient siia tulema, kui ta Port Arturi või Kaubamajaka juurde saab auto tasuta jätta?

Siin võiks Kuressaarest eeskuju võtta või tasuta parkimisaega pikendada.

Kohvikuid ja ilusalonge on meil siin ju praegugi küll. Mõni on jäänud pidama, mõni mitte, kõik oleneb omanikust ja tema ärivaistust. Rendihinnad on pea poole madalamad kui mõni aasta tagasi.

Linn võiks kauplustele anda õiguse suvel tasuta oma poe ees kaubelda. Ärid saavad vaid kolm kuud kasumit teenida, ülejäänud osa aastast tuleb peale maksta. Kui rahval raha pole, vanalinnas üritusi ei toimu ja parkida ei saa, inimesi siin ei käi.

Kindlasti tooksid rahva vanalinna üritused, näiteks kord nädalas võiks Rüütli tänaval toimuda turg nagu mujal maailmas tavaline. Hea on see, et tänav sai hiljuti renoveeritud. Kes teab, kas selleks praegu enam raha leitaks."

Tiit Ojaveski, AS Frensi juhataja:

"Frens Café kogemus ütleb, et vahetult pärast jaanipäeva kuni augusti keskpaigani tuleb olla vaid usin ning kõik kliendid ära teenindada.

Selle perioodi käive aga ei võimalda tervet aastat ära elada, nii tuleb ülejäänud kuude nimel kõvasti vaeva näha. Muusikalised õhtud ja Almer Jansu kuumad salsarütmid pole kahjuks pärnakaid kodunt välja meelitanud, seega katse üksikult, ühes kohvikus elevust tekitada kahjuks ei tööta.

Inimesed ei tule kusagile sellepärast, et seal on kohvik või pood. Nad tulevad mingi sündmuse peale, mis puudutab neid ennast või suuremaid rahvahulki. Järelikult kehtib ütlus "Kus on, sinna tuleb juurde". Pühavaimu tänaval on näiteks Frens Caféga samas lõigus veel kaks söögikohta. Kolm kohta täiendavad teineteist, eriti veel tänu sellele, et sisult on nad täiesti erinevad. Seega, mida rohkem söögikohti üksteise kõrval, seda parem.

Et arendada Pärnu vanalinnas elu ja melu, peaksime saavutama sarnaste teemade koondumise üksteise külge ja kõrvale. Need ettevõtjad ja teenusepakkujad peaksid ühiselt ette võtma neli aastaaega ning vastavalt nendele ühised teemad, kokku leppima nendega seonduva tegevuse ja kavandatu ellu viima."

Paul Zubtšenko, Rüütli tänava kinnisvaraomanik:

"Mulle meeldis noorte idee küll. Küsiks ainult, kuidas need inimesed siia heaolu nautima tulevad, bussiga? Reaalselt on pere kohta vähemalt üks auto ja tasulise parkimise keskne tsoon ongi Rüütli tänav. See olekski nagu selleks tehtud, et siia inimesed ei tuleks.

Palju on kurdetud heade söögikohtade vähesuse üle, samal ajal on suur osa Rüütli äripindasid vaid 30-50 ruutmeetrit suured. Kuidas mahutada sinna kohvik, kus on kaks WCd, köök, abiruumid, personali riietehoid ja lauad?

Kui Pärnu leiab, et Rüütlisse oleks söögikohtasid juurde vaja, võiks linn omalt poolt  suunatud pakkumisi teha. Kõige suurem kinnisvaraomanik on Rüütlis praegu linn.

Omanik on alati headest rentnikest huvitatud, kuid vägisi kedagi kohale ei vea. Poodides müüdava kauba üle võib nuriseda, see on maitseasi. Mul oli paar aastat tagasi valida, kas võtta rentnikuks lille- või sokipood. Valisin lillepoe, mis aasta pärast oli kadunud. Aasta pidas vastu ilusalong. Nüüd tegutseb seal kolmandat aastat kullaäri.

Minule meeldivad üritused, mis inimesi kohale toovad. Tore, kui Pärnusse õllefestival tuleb. Antiigipoed vanalinnas oleksid huvitavad.

Tegelikult on Pärnu Rüütli Tartu Rüütli tänavast pikem ja potentsiaali siin rohkemgi. Loomulikult tahavad majaomanikudki, et inimesi Rüütlis rohkem käiks. Kui oleks  mingi imenipp, mis meist sõltuks, teeksime selle ära. Majade korrashoiuga peab kindlasti tegelema. Kõiki probleeme linna kaela ei ajaks, aga parkimismuret saaks küll leevendada."