Kunagine Prantsusmaa koloonia Haiti kuulutas end Ameerika maadest teisena USA järel iseseisvaks 1. jaanuaril 1804 ja on maailma esimene neegrite vabariik. Paraku on Haiti läänepoolkera vaeseim riik.
Haiti - läänepoolkera vaeseim riik
7. märts 2010, 12:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haiti Vabariik asub samanimelise saare läänepoolsel kolmandikul ja moodustab pisut üle poole Eesti pindalast. Kuigi seal valitseb troopiline kliima, on õhutemperatuur enamasti, olenevalt aastaajast, mõõdukas.
Ehkki Haiti asub paradiislikus Kariibi meres, ollakse paradiisist kaugel. Piirkond on maavärinaohtlik. 18. sajandil lõhkus maavärin kahel korral pealinna Port-au-Prince'i ning kolmandat korda sai loodus peaaegu samaga hakkama tänavu 12. jaanuaril.
Purustavad orkaanid on saarel sagedased, on üleujutusi. Aastail 1965, 1975, 1977 ja 1980 olid pikad põuaperioodid, mis tekitasid näljahäda.
2009. aastal nimetati Haiti rahvaarvuks 9 833 000 inimest, millega saareriik on üks tihedamalt asustatud riike maailmas. Umbes 80 protsenti elanikest elab maal ja niisama suur osa rahvastikust vireleb äärmises vaesuses. Vaid viis protsenti kooliminejaist saab täieliku alghariduse.
5. detsembril 1492 avastas Christoph Kolumbus Ayti saare, mille nimetas La Espańolaks. Haiti põliselanikud hävitati 50 aastaga.
1697 loovutas Hispaania Rijswijki rahuga Haiti saare läänepoolse kolmandiku Prantsusmaale. Sellest osast, mida nimetati Saint-Domingue'iks, sai Antillide pärl, 18. sajandi Prantsuse impeeriumi üks rikkamaid asumaid. Saint-Domingue tootis umbes 40 protsenti kogu kohvist, mida Euroopas tarbiti.
Sel ajal toodi istandustesse tööle arvatavalt 790 000 Aafrika päritolu orja. Saint-Domingue'is oli suurim ja rikkaim vabadest värvilistest rahvastik Kariibi mere saartel. Enamik neist inimestest ei olnud neegrid, vaid eurooplaste ja aafriklaste järeltulijad.
Kümme protsenti elanikest räägib praegu prantsuse keelt, 90 protsenti haito (kreooli) keelt, mis on kujunenud inglise, prantsuse ja hispaania keele baasil.
18. sajandi lõpul elas Haitil 524 000 inimest, kellest 88 protsenti olid neegerorjad.
22. augustil 1791 algas orjade ülestõus Haiti kangelaste Toussaint L'Ouverture'i, Jean-Jacques Dessalines'i ja Henri Chris-tophe'i juhtimisel.
Aastaks 1801 oli saar ülestõusnute kontrolli all. Orjandus kaotati ja teostati maareform. 1802 tekkis Toussaint L'Ouverture'il konflikt Prantsusmaaga. Napoleoni saadetud väed vallutasid Santo Domingo, L'Ouverture kutsuti läbirääkimistele, vangistati, viidi Prantsusmaale, kus ka suri.
Haitilaste sõjavägi Dessalines'i juhtimisel lõi prantslasi ja 1. jaanuaril 1804 kuulutas Dessalines välja Haiti iseseisvuse ning hakkas keiser Jacques I nime all valitsema.
Despoodistunud Dessalines mõrvati 17. oktoobril 1806.
Haiti saare Hispaaniale kuulunud ja hispaania keelt rääkiv idaosa Santo Domingo oli alates 1822. aastast Haiti võimu all, kuid 1844. aastal lõi Haitist lahku Dominikaani Vabariigi nime all.
Aastatel 1843-1915 oli Haitis 22 valitsusevahetust ning arvutult riigipöördekatseid ja vandenõusid.
1915-1934 okupeeris saart USA. 1957 valiti presidendiks arstiharidusega Francois Duvalier, keda tunti Papa Doci nime all ja kes 1964 kuulutas end eluaegseks presidendiks. Tema surma järel aastal 1971 päris võimu ta poeg Jean-Claude Duvalier (Baby Doc). Duvalier'de 29aastane diktatuur kukutati 1986. Järgmised viis aastat olid võimul ajutised valitsused.
Detsembris 1990 toimusid esimesed vabad ja õiglased presidendivalimised, mille 67 protsendi häältega võitis katoliku preester Jean-Bertrand Aristide, kes astus ametisse 7. veebruaril 1991 ja kukutati sõjalise riigipöördega juba sama aasta 30. septembril.
19. septembrist 1994 on Haiti 21 000mehelise rahvusvaheliste rahuvalvejõudude kontrolli all.
Presidendivalimistel detsembris 1995 pälvis toetuse Aristide'i väljapaistev poliitiline liitlane Rene Preval. 2000. aastal valiti presidendiks taas Aristide, kuid valimistel kahtlustati võltsimist. Hõõguv vimm lõi lõkkele ja 29. veebruaril 2004 astus Aristide tagasi ja põgenes riigist. Praegu on president taas Preval.
Haitil on suuri raskusi iseseisvalt toime tulemisega, eriti pärast hiljutist maavärinat, mistõttu riigis teenivad nii rahvusvahelised rahuvalvajad kui arvukas ÜRO missioon.
Kasutatud allikad: Vikipeedia, CIA The World Factbook