Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu sadamate kaudu veeti poole aastaga 1,062 miljonit tonni kaupa, mis teeb 3,7 protsenti vähem kui möödunud aastal sama ajaga. Kaubavoo vähenemine ei ole iseloomulik ainult Pärnu sadamale. Kunda sadamas jäi kaupa vähemaks 6,6 protsenti, seal oli aasta alguses mõõn tsemendi- ja klinkriveol, märtsis ja aprillis vähenes paberipuidu väljavedu.
Prognoosid erinevad
AS Pärnu Sadama juhatuse esimees Peeter Volkov pidas kaubakoguse vähenemist ajutiseks nähtuseks.
Tselluloosi hind ja paberivabrikute töö on alati kõikunud, rääkis Volkov, põhjendades Pärnu sadamate ajutist kaubaveo langust Euroopas vähenenud puidunõudluse ja sellele järgnenud madalama hinnaga. Volkov pidas langust ajutiseks ning uskus, et septembris-oktoobris, mil Euroopa riikides puhkused läbi, kasvavad kogused taas.
Arvan, et aasta kokkuvõttes kaubavedu ikkagi kasvab, ütles Volkov.
AS Pärnu Laevatehase tegevdirektor Juhan Pihelbu oli märksa vähem optimistlik. Temagi nentis, et puidufirmade tagasimineku põhjustas Euroopa madal turg, kus hinnad on kukkunud. Firmad pidurdasid müüki, lootes peatset hinnatõusu.
Ma ei usu, et kaubaveo maht möödunud aastaga võrreldes kasvaks. Hea on, kui samale tasemele jääb, märkis Pihelbu.
Pihelbu hinnangul on paremad raielangid lagedaks tehtud ning nüüd on jäänud raiuda mets, kust puitu on raskem kätte saada, ja see pidurdab puidufirmade tegevust.
Siiski möönis Pihelbu, et erametsades on reservi, sest kõik omanikud pole veel oma dokumente korda saanud ja seetõttu on raie seisnud.
Raske on ennustada sedagi, kuidas mõjub turule keeristormidest laastatud metsa turule tulek. See võib käivet kasvatada, sõnas Pihelbu.
Normaalselt töötab aga laevatehase toiduõliterminal, mille kaudu imporditakse keskeltläbi tuhandetonnine laevatäis toiduõli kuus, millest osa siinsamas pudelisse villitakse ning jaemüüki läheb.
Investeeringud
AS Pärnu Sadam ja laevatehas näevad oma arengut pisut erinevas valguses. AS Pärnu Sadamal valmis projekt ja Vana-Pärnus alustatakse uue ujuvkai paigaldamise vaiatöid. Kui peale- ja mahasõidud valmis, saab ujuvkailt niisama edukalt kaupa laadida kui kaldalt, selgitas Volkov. Ujuvkai ise ootab juba mõnda aega kesklinna kai ääres.
Laevatehasel on aga suvel eriti kibekiire aeg, sest kalatraalerid, mis tänu tänavusele soodsale turule ja kalahinnale on majanduslikult varasemast pisut kindlamini jalul, ootavad reas, millal neid remonti võetakse.
Suvel ei jõua me laevu nii palju remontida, kui tahetakse, talvel aga on metallitööst puudus, kõneles Pihelbu. Seepärast on tekkinud idee, et talvel võiks väiketraalerite ehitusega proovi teha.
Mõlemal sadamafirmal seisab ees siiani lahendamata probleem: Vana-Pärnu sadama juurdesõidutee ehitus.
Uue tee detailplaneering kinnitatakse loodetavasti septembrikuisel volikogu istungil ning tuleval aastal peaks ehitus lahti minema, ütles Volkov.
Sadama juurdepääsutee ehituseks on kavas moodustada sihtasutus, milles osaleksid nii AS Pärnu Sadam, laevatehas kui Pärnu linn, rääkis Volkov.
Linnapea Einar Kelder ütles, et linna esindajana tegi ta AS Pärnu Sadama aastakoosolekul ettepaneku maksta möödunud aasta kümnemiljonine kasum välja dividendideks ning sealt saadud raha paneks linn oma osalusena mängu juurdesõidutee ehitusse.
Ettepanek hääletati maha, dividende otsustati mitte maksta ning sadama suuromanik Rein Kilk tegi ettepaneku, et linn võib tee-ehituses osaleda odavate kruntide andmisega sihtasutusele.
Pärast tee valmimist kruntide hind tõuseks ning tee-ehituse kulud võiks sihtasutus katta nende müügiga.
Varem on linn sadamale selliseid kingitusi teinud, nüüd on linnavara müügil oma kindel kord, mis sellise võimaluse välistab, väitis Kelder.
Pärast volikogu 1997. aasta otsust, mis lubas linna osalust AS Pärnu Sadamas vähendada, on linn kaotanud kontrolli sadama tegevuse üle ning muutunud väikeaktsionäriks. Seepärast puudub võimalus sadama asjades kaasa rääkida ning linna huve maksma panna, nentis Kelder.
AS Pärnu Sadam kogus möödunud aastal kanalimaksu neljandiku varasemast rohkem ehk 20 miljonit krooni.
Vaid kümne miljoni kroonisest aastakasumist võib teha järelduse, et muu sadamaga seotud tegevus tõi kümme miljonit krooni kahjumit.
Samal ajal sai laevatehas ilma kanalimaksuta samas suurusjärgus kasumit. Need arvud panevad mõtlema.
Eksportöörid tahavad oma sadamat
Kaupa eksportivad firmad jätkavad oma sadamale sobiva asupaiga otsingut.
Pärnumaa keskkonnateenistuse sekretär Erika Holter-Padjus ütles, et nad said kirja, milles eksportöörid tunnevad huvi, kas keskkonnamõjude seisukohalt oleks võimalik rajada sadam Tahkuranna valda Võistesaare piirkonda.
Ootame veel mõningate sadamat puudutavate andmete täpsustamist. Hakkame sadama võimalikkust koos eksportööridega arutama, kui meie spetsialistid puhkuselt tagasi tulevad, rääkis Holter-Padjus.
Tahkuranna vallavolikogu esimees Avo Rahu teatas, et möödunud neljapäeval oli koos volikogu arengu ja planeerimiskomisjon, kus spoonitehase probleemide kõrval arutati sadama asukohta. Võistesaare piirkond tuli sealgi kõne alla.
Koosolekul osalenud kalurite esindajad leidsid, et talviste jääolude poolest oleks veel parem paik kalatiikide lähedane rand, sest see piirkond on kauem jäävaba, kuid sealgi on keskkonnakaitseprobleemid esikohal, rääkis Rahu.
Andres Mets