Rannavõrkpallurid andsid lahkumisetenduse

Urmas Hännile
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pärnu rannas tormituules Eesti rannavolle meistrivõistlustel jätsid võõrustajad kaks hinnalisemat esikohta koju: naistest võitsid Tiina Põldmaa ja Tene Talv, meestest vennad Kristjan ning Kaarel Kais.

Tuulist ilma trotsides kogunes nädalavahetusel randa Eesti selle ala paremik. Lisaks enim tähelepanu pälvinud meeste parimate selgitamisele said vollehooaega lõpetanud võistlustel meistrimedalid kaela naised ning noorpallurid.

Finaalini vähese publikumenuga kulgenud naiste turniiri esikohamängus olid ühel pool võrku pärnakad Tiina Põldmaa ja Tene Talv ning teisel pool tallinlanna Mari-Liis Graumann ja Pärnu neiu Anna-Liisa Sutt. Ehkki enamik asjatundjaid ennustas võitu mullu juunioride Euroopa meistrivõistlustel pronksmedalid pälvinud Graumannile-Sutile, jätsid nad soolapuhumisel tähelepanuta rannas möllanud tuule.

Paiguti rajuks paisunud iilid pöörasid oma pale Põldmaa-Talve poole. Kolmaski koht jäi Pärnusse: pronksmedalid riputati kaela Ulvi Paalole ja Airi Kaselale.

Unelm jäi veel unelmaks

Turniiri esimese asetusega Rivo Vesik ja Sten Esna ei suutnud auväärset paigutust küll mänguga tõestada, ent kolmaski koht on kõikidest vastastest paar aastat noorematele väärt saavutus. Pärast allajäämist Priit Põldmaale - Argo Arakule endile võiduga Andrus Palbergi - Herki Tuusa üle poolfinaali tee murdnud Vesikul-Esnal ei olnud sealgi tarvis kelleltki tahtmist laenata, ent kogenud vastaste murdmiseks jäi sellest väheks.

Kaisid lubasid nooremad korraks 2:1 juhtima, ent sellega pidu Vesiku-Esna platsipoolel piirdus. Neilt järgnes ridamisi rünnakuid auti, pallinguid võrku ning eksimisi servi vastuvõtul. Geimivõidu 21:13 said vennad Kaisid särki eriti märjaks mängimatagi.

Kohtumise teine vaatus kestis alla poole tunni. Noormängijatel jäigi leidmata haavatav koht vollehuntide Kaiside mängus.

„Midagi kuskil ütles, et neist on võimatu jagu saada, mingi asi on vastas ja nendega ei saa korralikult mängida,” selgitas Esna.

Kaisid on suvel pühendunud ainult vollele, aga lepinguga ESS Pärnu võrkpalliklubiga seotud Vesikul-Esnal on alanud valmistumine saalihooajaks. See tähendab esmaspäevast reedeni kahte treeningut päevas, nii et viimasel kolmel nädalal sai pronksine paar vaid korra randa harjutama.

„Praegu oleme meie samas seisus, nagu kunagi olid Kaisid, kus Avo Keel - Kaido Kreen võitsid neid söögi alla ja söögi peale,” hindas Vesik.

Kaisid võitsid kergelt

Nii meeste esikohakohtumine, Kaisid kontra Priit Põldmaa - Argo Arak, kui kolmanda koha mäng Vesiku-Esna ning Ivo Järvala - Laos Lukase vahel lõppesid Pärnu paaride võiduga.

Kaisid olid oma vastastest nii pikalt üle, et võisid finaaliski endale lubada lõõgastushetki. Sõudnud Kristjani kavalate ja vastutuules eriti ohtlike hüppelt servidega esimeses geimis eduseisu 5:0, togisid vennad palli mõnda aega niisama siia-sinna, nii et pärast Kaarli auti ja seejärel kohe Araku blokki põrutatud rünnakut ilmusid tabloole numbrid 11:11. Ent selle peo panid taas tõsiselt mängule pühendunud vennad kiiresti kinni. Esimene geim tuli neile 21:15, teine 21:13.

Ehkki Vesik-Esna ei kinkinud vastastele geimigi, oli pronksimängus enam põnevust. Esimeses geimis vaheldusid seisuni 13:13 viiginumbrid. Siis lõi Laos Lukas pärnakatega mesti ja tema apsakad kinkisid geimi 21:15 pärnakatele.

Teises geimis sujus Vesiku-Esna koostöö nagu õlitatult. Kuigi Järvala rabeles kaitses rohkem käpakil liivas kui püsti, ei olnud külalistel vastumängulootusi. Esna-Vesiku hanitused, sekka ründelöögid ning punkte toonud servid närtsitasid vastaste vaimu niivõrd, et kuigi nad kohtumise lõpuski vastu panna üritasid, kustutas pärnakate võit 21:18 nende lootused.

Vaja on volleproffe

Poegade edule kaasa elanud Peeter Kais nentis, et praegu ei näe ta Kristjanile-Kaarlile rannavolles Eestis vastaseid. Peapõhjusena nimetas ta nende jäägitut andumist vollele - Kristjan loobus selle nimel mängimisest Eesti võrkpallikoondiseski - ja osalemist MK-etappidel.

Potentsiaalsete vastaste tiibu kärbib eelkõige saalivõrkpall, sest enamik vollemängijaid on lepingutega seotud klubidega, mis seavad esiplaanile meeskonna esinemise Eesti karika- ja meistrivõistlustel, mis aga peetakse katuse all, mitte rannaliival.

„Esimene samm oleks, et üks-kaks paari on läbi aasta palgal. See ei ole, võrreldes saalivõrkpalli võistkonna ülalpidamisega, üldse kallis,” möönis Peeter Kais.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles