Sõudmise maailmameistrivõistlustel Shveitsis Luzernis Rotsee järvel saavutas Eesti paarisaeruline neljapaat Tõnu Endrekson, Leonid Gulov, Andrei Shilin ja Silver Sonntak 16 paatkonna seas seitsmenda koha.
Esisõudja Tõnu Endrekson maandab pingeid seenel käies
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Luzerni MM oli Pärnu ja Narva kvartetile esimene ühine suurvõistlus, koos saadi harjutadagi vaid viiel päeval.
Finaalsõidust jäi Eesti nelik välja napilt, kaotades Itaaliale vaid kaks sekundit. A-finaalist välja jäänud Eesti paarisaeruline neljapaat juhtis B-finaali algusest lõpuni.
Paarisneljase esisõudja Tõnu Endrekson on MMi seitsmenda kohaga väga rahul, ta peab seda oma elu parimaks saavutuseks.
Kuidas jäite rahule oma esinemisega sõudmise MMil Sveitsis?
Saavutusega olen, vaatamata läbi põlenud närvidele, väga rahul. Eesti sõudeliidu juhatusest öeldi, et peame kaheksa hulka tulema, siis määratakse meile olümpiatoetus ja meie pundil on tulevikku. Nüüd võime mõelda Ateena olümpiale.
Neljapaatide konkurents oli väga tugev, nõrku sinna ei lastagi.
Pean tunnistama, et poolfinaalis neljandaks jäämine tegi mu meele kurvaks. Alati võiks minna paremini, kui just esimeseks ei tule.
Gulov ja Shilin on venekeelse rahvastikuga Narvast. Mis keeles omavahel suhtlete?
Räägime eesti-vene segakeelt. Guloviga vestlen enamasti vene keeles, eesti keeles ütleme tere hommikust või küsime, kuidas läheb.
Paadis annan korraldusi eesti keeles, ma ei tunne venekeelseid sõudmistermineid. Nad saavad aru, kui ütlen tehnilise töö kohta käed-selg ehk töö käte ja seljaga või kiirendus.
Shilin on väga agar eesti keele õppija, Luzernis mängisime õhtuti toredat mängu: mina ütlesin venekeelse sõna ja tema pidi ütlema minu sõna viimase tähega algava eestikeelse sõna. Väga lõbus oli.
Ta kuulas hoolega, kui me Silveriga (Sonntak, A. M.) omavahel eesti keeles vestlesime.
Kuidas kommenteeris teie esinemist eksmaailmameister Jüri Jaanson, kes pälvis Shveitsis samuti seitsmenda koha?
Tema finaal oli laupäeval, meie oma pühapäeval. Pärast võistlust tuli ta meie juurde ja ütles: noh, tehke järgi! Olime poistega natuke närvis, sest ei tahtnud temast kehvemad ega olnudki!
Jaanson on väsimatu Eesti sõudekangelane, tulemuste järgi vaadates arvan ma, et ta sihib Ateena olümpiale.
Tema lõpukiirendused on suisa uskumatud. Meie taktika on vastupidine: algul ülikiire ja lõpus närtsinud.
Kas vahel olete nii jõudsaltki sõudnud, et lõpuks olete pingutusest kokku kukkunud?
Treenerid ütlevad, et pilti on võimalik taskusse sõita sel juhul, kui on dopingut kasutatud. Shveitsi MMil sõitsin ilma dopinguta ennast nii tühjaks, et jalgu enam alla ei saanud.
Jaanson ütles oma võistluse kohta, et viimasel 100 meetril kartis ta kokku vajuda. Minul läks silme eest mustaks 2000 meetri viimasel veerandil.
Hakkasin tüdimusest tõmbeid lugema, teadsin, et lõpuni on jäänud ligikaudu 30 tõmmet: need peaks veel vastu pidama.
Pärast kurnavat sõitu ei tohi pikali visata, kuigi hirmsasti tahaks, see on südamele koormav. Soovitatakse rahuliku tempoga rahustuseks paar lisatiiru teha.
Kuidas tähtsat saavutust tähistasite?
Ei tähistanud kuidagi eriliselt. Arvo Loorits Pärnu sõudeklubist tuli meile Tallinna bussiga vastu.
Silver jäi pealinna, ta läks Depeche Modei kontserdile. Mina tulin Pärnusse ja läksin järgmisel päeval sõbranna ja vanematega Varbla lähedale seenele. Saime vägeva kukeseenenoosi, mille ema eile õhtul marineeris.
Täna lähen trenni ja valmistun Eesti meistrivõistlusteks.