Sõudjatel olid põnevad meistrivõistlused

Eesti sõudmismeistrivõistlustel sõudeklubis Pärnu vürtsitasid spordibaasi peremeeste edu Jüri Jaansoni rekordijaht ja Leonid Guloviga seotud probleemid.

Sõudeklubi Pärnu võttis tosinast kullakomplektist puhtalt pooled (meeste absoluut- ja kergekaalu ühesel, paarisaerukahesel ja kaheksasel ning naiste ühesel ja paarisaeruneljasel). Lisajõududega võideti veel kolm tiitlit.

Pärnu Kalevi saagiks langes kaks kulda (naiste roolijata neljasel ja kaheksasel), tartlased võitsid meeste roolijata kahesel.

Meistrivõistlustel oli mitu põnevat sõitu (kaheksased, paarisaerukaheste hõbeda-pronksi heitlus), kuid suure huviga oodatud tippmeeste duellidest asja ei saanud. Narva duett Gulov-Shilin oli küll üles antud, kuid Tõnu Endreksoni - Silver Sonntaki vastu veele ei läinud. Ühepaatidelgi oli Jaansoni vastas nimekatest üksnes Shilin.

Eesti sõudmise praeguste suurimate probleemide peapõhjuse nimi on Leonid Gulov. Narva 19aastane noormees oli küll Pärnus, ent pühendas tähelepanu üksnes Läti sõudjast sõbrannale, käis treenerist mööda ja pani võistlusdressi selga vaid nelja- ja kaheksapaatide sõiduks.

“Minu hooaeg on läbi, ma ei viitsi enam,” ütles Gulov.

Kuluaarides kõneldi neljakordse noorte ja juunioride maailmameistri Gulovi tähehaigusest ja solvumisest Jaansoni peale, et too roolijata neljapaati Endreksoni ja Sonntaki kõrvale tema asemel Shilini kutsus, aga ilmselt on põhjused veidi teised.

Noorele mehele põhjalikult pähe löönud õrnem sugu on ta treeningud sel suvel peaaegu katkestanud. Vähe sellest, Pärnu Postimehe andmetel plaanib Gulov naist võtta ja Lätimaale kolida, sest seal makstavat temasugusele mehele rohkem.

Narvalane muudab tumedaks MMil seitsmendaks tulnud ja Ateena olümpiale mõtleva andeka neljapaadi tuleviku.

Eesti sõudmise lipukandja Jaanson jahtis neil meistrivõistlustel rekordeid ja täitis üht möödalasku arvestamata eesmärgid. Ühepaadi kuld oli talle järjestikku kümnes ja kokku 14. (esimene 1984). Jaanson võitis veel kaheksapaadil ja proovis end üle pika aja kahes üksikaerupaadis. Roolijata neljasel tuli talle kolmas kuld, kahesel kiskus sõit Sonntakiga nii kiiva, et tartlased jõudsid enne neid finishisse.

Tõnu Endrekson: “Üksikaerupaadil on tähtis, et kõik tõmbe lõpu ühtemoodi teeksid.”

Silver Sonntak kurtis, et neljasel tuli tal rooli sõtkuda nagu autopedaale: “Alguses sõitsime nagu siidi, kui tempot lisasime, vänderdas paat hirmsasti.”Jaanson rääkis roolijata kaheste sõidust, et ta üritas paarimehest tugevamini tõmmata ja nii see paat viltu kiskus.

Pealtnägijad said üksikaerupaatide sõite jälgides omajagu nalja, sest neid klasse sõidetakse suhteliselt harva ja nii tehti informaator Jaan Tultsi sõnade järgi Pärnu jõel manöövreid, mis sarnanesid admiral Nelsoni laevastiku lahingutega.

Jaanson on nüüd Eesti meistrivõistlustelt võitnud 35 kulda. Ta möödus 33 kulla meestest Juhan Paalost ja Gennadi Kinkost, ees on veel vaid Piret Jamnes (36 tiitlit) ja Toivo Zoova (37). Ühe lünga oma CVs Jaanson roolijata neljasel võidetud kullaga siiski juba täitis: ta on ainuke Eesti meessõudja, kes võitnud kõigis kuues paadiklassis.

Eesti naiste sõudmine veereb tasapisi allamäge. Sellest kõnelevad nii kesised resultaadid kui meistrivõistlustel osalejate arv.

Kiita tuleb liider Kalli Meristet, au anda väsimatule Tatjana Jaansonile ning võtta müts maha kõigi võitjate ees, kuid ei saa märkimata jätta, et enamikus klassides oli tiitli jahtijaid neli-viis, mõnel piisas medali saamiseks vaid distantsi läbiloksumisest.

Meeste osas on spetsialistid lootusrikkamad. On kandepinda (kaheksapaate startis koguni kaheksa, mis tähendab 72 meest!), maailma tippu kuuluvaid paarisaerumehi kui järelkasvu.

Nii hakkasid Allar Raja ja Tiit Lutoshkin ning Andrei Jämsa ja Oleg Vinogradov kahepaatide finaalis Endreksonile-Sonntakile vihaselt vastu, kergekaaluühesel võttis veenvalt kulla Tatjana Jaansoni kasvandik Andrei Lipintsov.