Saada vihje

Maestro Tiit Kuusik jäi lõpuni pärnakaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tiit Kuusik kuulub eesti vokaalkunstimeistrite hulka, kes on meie laulukultuurile kuulsust toonud paljudes riikides, eile möödus Pärnust pärit laulja sünnist 90 aastat.

Kuusiku lauluõpingud algasid Pärnus Helene Rebase juures. Peale laulmise tegutses ta mitmes orkestris ja 1938. aastal lõpetas Aleksander Arderi õpilasena Tallinna konservatooriumi.

Samal aastal saavutas noor solist esimese rahvusvahelise tunnustuse, võites kuldmedali Viini rahvusvahelisel lauljate konkursil. Kuusiku tee maailma oli avatud ning esimesena tuli kutse solistiks Viini Volksoperisse. Siis puhkes aga Teine maailmasõda ja me ei saa kunagi teada, milliseks oleks meistri karjäär selleta kujunenud.

1940. aastal alustas Kuusik tööd Estonia teatris, millega jäi seotuks enam kui 40 aastaks.

Estonia laval sündisid maestro tipprollid: Figaro “Sevilla habemeajajas”, Boriss “Boriss Godunovis”, Hollandlane “Lendavas hollandlases”, nimiosa “Rigolettos” ja paljud teised.

Viimaste elupäevadeni oli Kuusik tihedalt seotud muusika, teatri ja konservatooriumiga. Tema hääle suurusest ja vastupidavusest räägitakse legende. Näiteks Figaro ja Tonio nõudlikud partiid Rossini “Sevilla habemeajajast” ja Leoncavallo “Pajatsitest” olid Kuusiku repertuaaris üle 40 aasta ja neid esitas ta isegi oma viimastel kontsertidel.

Aastakümnetega tegi aeg halastamatu töö paljude häälte kallal, kuid Kuusiku oma püsis nooruslik lõpuni.

Suurepärase ooperisolistina valdas Kuusik meisterlikult kammerlaulugi, olles üks paremaid saksa lied’i ja Schuberti interpreteerijaid Eestis. Maestro jõudis esineda isegi operetis ja hindas kõrgelt seda sageli alavääristatud muusikazhanri.

Estonia teatri kauaaegse pealavastaja Arne Miku sõnade kohaselt oli maestro Kuusiku loominguline kreedo, et kunstnik peab end täielikult kunstile pühendama, sest ainult siis on vastutasuks rõõm nii kuulajatele kui enesele.

Kuusik ei unustanud kunagi oma kodulinna ega juuri. Tunnustatud kunstnikuna Merivälja mändide all intervjuusid andes rõhutas ta, et on hingelt jäänud pärnakaks.

Oktoobri esimesel nädalal toimub Pärnus Tiit Kuusiku mälestusõhtu, kus esinevad tema omaaegsed kolleegid Estonia teatrist. Linnavalitsuse toetataval mälestusõhtul meenutavad Kuusikut Urve Tauts, Margarita Voites ja Mati Palm.

Toomas Kuter

Kommentaarid
Tagasi üles