T, 27.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tasub teada: Metanoolist ja etanoolist

Tasub teada: Metanoolist ja etanoolist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Metanooli- ja etanoolimolekulid on lähedase ehitusega: metanool (puupiiritus) CH3-OH ja etanool (piiritus) CH3-CH2-OH

Põhilised keemilised omadused määrab mõlema aine puhul hüdroksüül - OH-rühm. Seetõttu reageerivad metanool ja etanool enamiku ainetega ühtmoodi.

Elusorganismides on nende ainete lagunemine keemilises mõttes sarnane:

alkohol > aldehüüd > karboksüülhape > süsihappegaas.

Etanooli lagunemine: etanool > atseetaldehüüd > äädikhape > süsihappegaas;

metanooli lagunemine: metanool > formaldehüüd > sipelghape > süsihappegaas.

Vahe on selles, et metanoolist tekkiv formaldehüüd on oluliselt mürgisem kui etanoolist pärit atseetaldehüüd.

Formaldehüüd on väga aktiivne ühend, mis reageerib paljude ainetega inimese organismis. Kõige tundlikum formaldehüüdi suhtes on närvisüsteem.

Inimeses lagundab üks ja sama ensüüm nii metanooli kui etanooli vastavaks aldehüüdiks. Etanooli lagundab ta aga umbes neli korda kiiremini kui metanooli. Seepärast ongi parim viis vältida metanooli lagundamist organismis, kui viia sinna pidevalt parasjagu etanooli, et ensüüm tegeleks sellega, mitte metanooliga.

Õnnetuseks ei eraldu metanool organismist kuigi hästi ei neerude ega kopsude kaudu. Seepärast tuleb raske mürgistuse korral metanooli eemaldamiseks verd puhastada.

Aare Laht, tervisekaitseinspektsiooni keemia kesklabori juhataja

Tagasi üles