Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
Saudi terroristi Osama bin Ladeni sissivõitluse kogemused pärinevad 1980. aastatest, mil ta juhtis USA Luure Keskagentuuri (CIA) rahastatud araabia võitlejaid.
Multimiljonärist islamivõitleja, kes on kuulutanud USA-le püha sõja, võitles aastaid koos afganistani sissidega Nõukogude okupatsiooni vastu. Bin Ladeni väesalku ei suudetud purustada.
Väidetavalt sai ta kümne sõja-aastaga CIA-lt kenakese hulga raha, teatas BNS, tuginedes agentuuridele Reuters ja AP.
Afganistani sõja järel, 1989. aastal pöördus bin Laden tagasi koju Saudi Araabiasse. Seal õnnestus tal sattuda vastuollu Saudi monarhia otsusega kutsuda USA väed riiki, kus asub kaks moslemite kõige pühamat paika - Meka ja Medina.
1990. aastal tõigi USA oma väed Saudi Araabiasse vastuseks Iraagi Kuveidi-invasioonile. Tulemus oli Lahesõda 1990-1991.
Bin Laden süüdistas Saudi Araabia kuningat Fahdit avalikult islami pühapaikade müümises USA-le.
Monarhia kritiseerimise pärast vahistatud bin Laden pages 1992. aastal Sudaani, kus hakkas kuju võtma Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe äärmuslikust islamifilosoofiast juhinduv organisatsioon.
Esimene aktsioon USA objektide vastu oligi pommiplahvatus 1993. aastal Maailma Kaubanduskeskuses. Hukkus kuus ja vigastada sai 1000 inimest.
1995. aastal sai Saudi Araabias pommiplahvatuses surma viis Ameerika sõdurit.
1996. aastal plahvatas võimas autopomm Saudi Araabias, purustades USA sõdurite elamukompleksi ning tappes vähemalt 19 sõdurit ja haavates 400.
1998. aastal sooritati pommirünnakud USA saatkondadele Ida-Aafrikas, surma sai 224 inimest, neist 12 Ühendriikide kodanikku.
Mullu ründas kummiparvega suitsiiditerrorist Jeemenis Adeni sadamas USA sõjalaeva Cole, hukkus 17 Ameerika sõjaväelast.
Bin Ladeni terroriorganisatsioonil on Afganistanis mitu treeninglaagrit, kus õpetatakse välja islamivõitlejaid Tshetsheenia, Usbekistani, Pakistani, Hiina ja enamiku Araabia maade tarvis.
1996. aastal andis Sudaan järele USA survele ja nõudis bin Ladeni lahkumist. Koos 180 jüngri ja kolme naisega saabus bin Laden Afganistani, kus liitus vanade võitluskaaslastega Nõukogude invasiooni päevilt.
Bin Laden ei ole kunagi end ühegi rünnaku eest vastutavaks tunnistanud, aga teda ja ta äärmuslikke liitlasi süüdistatakse enamikus neist osalemises.
New Yorgi föderaalkohus mõistis tänavu suvel neli bin Ladeni liitlast süüdi 1998. aasta saatkonnarünnakutest osavõtus. Need rünnakud olid hästi koordineeritud nagu teisipäeval USAs toimunudki.
Bin Ladeni pea eest on USA Föderaalne Juurdlusbüroo välja pannud viis miljonit dollarit.
Eilne International Herald Tribune kirjutas viitega anonüümsele julgeolekutöötajale, et New Yorgi ja Washingtoni terroriaktid võisid toimuda mitme terroristliku organisatsiooni koostöös.
Sama meelt on senaator Charles Grassley, kes märkis, et näpuga näidatakse bin Ladenile, kuid spekulatsioonides ei välistata Hezbollah, Fatah ega teiste äärmusrühmituste osalemist.
BNS teatas Talebani eilsest avaldusest, et aeg pole bin Ladeni väljasaatmiseks küps. Talebani suursaadik Pakistanis mulla Abdul Salam Zaeef kordas tavalist vastust, et bin Ladeni väljasaatmist kaalutakse siis, kui dissidendi vastu on esitatud tõendeid.
Eile tõrjus Taleban teateid, nagu oleks bin Laden pandud koduaresti.