Hapud õunad annavad rohkem mahla välja kui teised, parema maitse saavutamiseks tuleks neid segada magusamate õuntega.
Pärnu aiandus- ja mesindusseltsi töölised pressivad linnarahva toodud õuntest sadu liitreid mahla päevas. Esmaspäeval olid pressimist ootamas kümne inimese õunakotid.
See on alles algus. Tihedamad päevad veel tulevad, ennustas Reinhold Talts, kes on linnarahva õunu pressinud kümnel sügisel.
Suhkrukotitäis õunu kaalub keskmiselt 30 kilo, mahla saab niisugusest kogusest 20 liitrit. Hapud õunad annavad pisut rohkem mahla. Rohelistest õuntest tuleb hele mahl, valminud Tartu roosõunast ja Liivi kuldrenetist aga tumedam.
Kõige tülikam on mahla pressida ülevalminud Valgest klaarõunast, mis kipub pressimisriiete külge kinni jääma.
Õunu tuuakse paari-kolme koti kaupa, kõige rohkem on korraga toodud kaheksa kotitäit.
Talts peab mahla valmistamisel kõige olulisemaks pressimist: kook, mis pärast õunapudru pressimist järele jääb, peab olema kuiv. Õunajäätmetest kooki ei tasu sööta koduloomadele ega visata kompostihunnikusse, sest see on liiga happeline. Kook maitseb vaid metssigadele.
Purustaja peaks tegema õunad võimalikult peeneks. Aiandus- ja mesindusseltsis kasutatakse õunte purustamiseks marjapurustajat, nii saab mahlale lisada kliendi toodud arooniaid või muid marju.
Enda tarbeks teeb Talts vähemalt sada liitrit mahla. Sellega peaks talve üle elama. Pool on juba valmis, ütles mees.
Perekond Schön laseb igal aastal oma Raeküla aias valminud õuntest mahla pressida. Õunamahla on mõnus juua, ütles Maria Schön. Milleks osta poest kalja või siidrit, oma õuntest mahl on väga tervislik.
Esmaspäeval viis perekond mahlatöökotta neli kotitäit Sügisjoonikuid ja Liivi kuldrenette. Tänavu on suur saak, liiga palju õunu, ütles naine. Möödunud korral lasi ta pressida 60 liitrit mahla.
Mage sort ei sobi
Mahlaks sobib enamik õunasorte: hea söögiõun on harilikult ka hea mahlaõun. Eesti põllumajandusülikooli Polli aiandusinstituudi vanemteadur Toivo Univer ei soovita mahlaks magedaid sorte nagu Tiina, Martsipan ja Sõstraroosa. Neis pole piisavalt hapet ja mahl tuleb lääge. Kõige parema mahla saab magushapudest õuntest. Näiteks Antonovka on liiga happeline, sellele võiks lisada magusamaid õunu.
Õunu võib mahlaks pressida koos teiste puuviljade või marjadega. Pihlakamarjades on parkaineid, mille mõjul peened õunaosakesed settivad ning mahl jääb kristallselge. Aroonia annab mahlale ilusa roosaka värvi.
Säilitada jahedas
Värskelt pressitud mahlal tuleks lasta ööpäev settida. Siis valada puhas mahl sette pealt ära ning kuumutada veevanni asetatud pudelites või emailnõus.
Kui mahla kuumutatakse pudelites, tuleb valada need pilgeni täis, kuumutamiseks valitud poti põhja panna käterätt või riidetükk.
Kuumutada võiks 75-80 kraadi juures 20 minutit. Pudelitest välja kerkinud vaht tuleks riisuda, selle asemele valada kuuma mahla nii palju, et pudelid oleksid täis.
Õunamahla on kõige parem säilitada nelja-viiekraadise õhusoojusega ruumis. Kui temperatuur tõuseb üle kümne kraadi, võib tekkida käärimisprotsess. Kuumutamata mahl säilib jahedas kolm ööpäeva.
Univer soovitab igal aastal uue õunamahla teha, kuigi juua kõlbab ka paari aasta vanune. Lisaks õunamahlale soovitab aiandusinstituudi vanemteadur teha õunaveini ja -siidrit.
Pärnu aiandus- ja mesindusseltsis maksab liitri õunamahla pressimine üks kroon ja 50 senti.