Pärnu täna: neitsite kool ja poeglaste gümnaasium

Muinsuskaitsesõpru pani võpatama teade, et Pärnu linnavolikogu kuulutas välja Vanalinna põhikooli krundile ehitatava kaasaegse võimla arhitektuurikonkursi.

Krundil on aastatel 1900-1902 ehitatud koolimaja ja 1907. aastal valminud võimla. Kaks hoonet sobivad teineteisega nagu kaks tilka vett, mistõttu kolmas hoone, kui Põhja-Saksa tellisarhitektuuri järeleaimav see ka poleks, lõhub sealse kompleksi ehitusliku harmoonilisuse.

Nii väitis Pärnu muinsusarhitekt Rein Raie ning sedasama ütleb terve mõistus. Seda enam, et Vanalinna koolist mitte kaugel asub aastatel 1870-1875 ehitatud Kuninga tänava koolimaja, mille taga on küllaga ruumi kesklinna koolide õpilasi rahuldava võimla ehituseks.

Miks võimla asupaigaks ei planeeritud Kuninga koolimaja tagust ala, teab vaid jumal (või keegi, kes usub, et seal hakkab juuri ajama kaubamaja või hotell).

Tegelikult asuski Kuninga kooli taga võimla, ilus kaheksa sambaga klassitsistlik hoone, mis 1881. aastal ülelinnalise võimlemispeoga avati. See võimla andis nime Võimlemise tänavale.

Õnnetuseks põles võimla 1906. aastal maha. Seejärel rajati sinna tenniseväljak, mida üks kaasaegseist on kirjeldanud kui “väikest tagasihoidlikku, ent õige mugavat”, kus Paul Keres omal ajal tennisemängu õppis.

Nii Kuninga kui Vanalinna koolimajal on tore ajalugu. Enne kui 1875. aastal Kuninga ja Aisa tänava nurgal Pärnu poeglaste gümnaasiumi uus hoone valmis sai, õppisid poisid 1787. aastal linnakooliks ehitatud hoones, mis asus Pikal tänaval Uue turu lähedal. See hoone pole säilinud.

1880. aastal eraldas Pärnu linn 7000 rubla poiste uue koolimaja juurde võimla ehitamiseks, mis püstitati kooli taga asuvale platsile. Võimla projekteeris tollane linnaarhitekt Reinhold Ludwig Ernst Guleke (1834-1927).

Poeglaste gümnaasiumi tähtsusest tollases hariduspildis kõneleb fakt, et laialdaselt üle Tsaari-Venemaa tähistatud Aleksander Pushkini 100. sünniaastapäeva mälestuseks (1899) istutati Pärnus just selle koolimaja õuele tammepuu. See kasvab seal praegugi.

Kuninga kooli õues on teinegi märkimisväärne puu. See on hoone ees kasvav jalakas, mis istutati 13. aprillil 1938 Jaan Vilmsi 20. surma-aastapäeva puhul.

Vilms oli Pärnu poeglaste gümnaasiumi vilistlane, üks kolmest, kes luges ette Eesti iseseisvuspäeva manifesti ja nimetas ametisse esimese Ajutise Valitsuse. Ta tapeti 13. aprillil 1918 mõneti segastel asjaoludel Helsingis.

Aastatel 1944-1947 asus Kuninga tänava koolimajas poeglaste gümnaasiumi mantlipärijana Pärnu I keskkool, aga kui Kuninga tänavasse koliti venekeelne Pärnu III keskkool, viidi Kuninga tänava eesti koolipoisid (nende kirjeldamatuks häbiks ja õuduseks) üle Nikolai tänava koolimajja, endisse tütarlaste gümnaasiumi, mis on praegu Vanalinna kool. Tüdrukud õppisid ühes, poisid teises vahetuses.

1952. aastal murti pikk gümnaasiumiastme tüdrukute ja poiste lahus õpetamise traditsioon ning Nikolai tänava koolimajas loodi segaklassid.

Pärnu tütarlastekooli ajalugu ulatub 1745. aastasse, mil Pärnu raad selle kooli saksa soost tüdrukute jaoks lõi.

Aastatel 1854-1861 õppis seal Lydia Emilie Florentine Jannsen (1843-1886). Tema õppimise ajal asus tütarlaste gümnaasium (rahvasuus neitsite kool) Kuninga 3 hoovimajas.

1. septembril 1979 kolis Lydia Koidula nimeline Pärnu II keskkool Nikolai tänavalt uude Metsa tänava koolimajja.

Õpilaste vastuseis uude hoonesse kolimisele oli umbes niisama suur kui poistel, kes 1947. aastal tüdrukute majja õppima sunniti minema, ja võrreldav tüdrukute ehmatusega, kui nad 1952. aastal poistega koos ühistesse klassidesse õppima pandi.

Kuninga tänava kool oli vahepeal abikool, Vanalinna põhikool Pärnu IX 8klassiline kool. Kuninga tänava koolimajas on õppinud Paul Keres, kelle nägu on trükitud Eesti viiekroonisele, Pärnu tütarlaste gümnaasiumis aga õppis naine, kes kaunistab meie sajakroonist rahatähte.

Ühine võimla võiks kahel koolil olla küll, aga traditsioon viitab rohkem sellele, et võimla tuleks ehitada Võimlemise, mitte Nikolai tänavale.