Juhan Paalo tuli Vichy vees Euroopa meistriks

Eesti sõudmise grand old man Juhan Paalo tuli koos tallinlase Toivo Zoovaga Prantsusmaal Vichys 50-54aastaste Euroopa meistriks.

Paalo startis Euroopa sõudeveteranide meistrivõistlustel Pariisist 400 kilomeetrit lõunas Vichy linnakese jõel koos tallinlase Toivo Zoovaga üksikaerulisel kahepaadil ja koos Zoova ning tartlaste Lauri Pinna ning Tanel Kliimanniga roolijata neljasel.

Kahepaadil võideti kuld, neljase saagiks langes hõbemedal. Eestist käis EMil kaheksa eakat sõudesportlast, Pärnust oli Paalo ainuke.

Võit tuli raskelt

“Kaheste sõit oli raske,” rääkis Paalo. “Hispaanlased ja prantslased hakkasid kõvasti vastu. Võitsime küll nelja sekundiga, kuid 100 viimast meetrit olin nii läbi, et jalad lõid tuld.”

Sõudeveteranide tiitlivõistlustel sõidetakse klassikalisest poole lühem distants ehk 1000 meetrit. Tavakohase eel-, valik-, poolfinaal- ja finaalsõitudega programmi asemel loositakse osalejad nelja kuni kuue paadi kaupa sõitudesse. Iga sõidu võitja on meister, teine koht tähendab hõbedat ja kolmas pronksi.

Kui kahepaate võistles EMil tosin ja need heitlesid kolmes sõidus, siis neljaseid oli tublisti rohkem. Eestlaste neljane oli veel 600 meetril liider, siis Paalo sõnade järgi koostöö lagunes.

Veteranide maailmameistrivõistlusi korraldatakse juba ammu, EM oli järjekorras alles teine. MM peeti tänavu Kanadas, sinna igaühe rahakott sõita ei luba ja nii tehti Prantsusmaal alternatiivina Euroopa meistrivõistlused.

“Osavõtjaid riike oli küll vaid viis-kuus,” ütles Paalo, kuid lisas, et rahvast oli see-eest nii palju, et võistlused kestsid hommikust õhtuni. Vichy veele läksid eakadki, nii oli lätlastel väljas 66aastane naiste ühepaadisõudja.

Paalol on kolm MM- ja kaks EM-kulda

Paalo on koos igipõlise paarimehe Zoovaga veteranide tiitlivõistlustel käinud kümmekond aastat. Maailmameistri tiitleid on tal kogunenud kolm, Euroopa meistrikuldasid kaks.

“Hõbedaid ja pronkse ei oska lugeda, igatahes kolmandast kohast allapoole pole me veel kukkunud,” lisas Paalo.

Varsti 40 aastat sõudnud Paalo sportlastee kirkaimad saavutused tulid roolijata neljapaadis. 1967. aastal pandi talle, Jüri Reimannile, Rein Põllustele ja Peeter Sontakile kaela NSV Liidu rahvaste spartakiaadi ja meistrivõistluste hõbe, 1979. aastal tuli Paalo NSV Liidu meistrivõistlustel hõbedale koos Gennadi Kinko, Tiit Helmja ja Zoovaga. Eesti meistri kuldmedaleid on Paalol kodus 36 ehk seni üks rohkem kui Jüri Jaansonil.

Erinevalt paljudest kunagistest tippudest pole Paalo spordiarmastus aastatega vähenenud. Ta mängib nädalas paar korda korvpalli, rabeleb võrk- ja jalgpalliplatsil ning tunneb end sportimise järel värske mehena.

Sport hoiab terve ja värskena

“Sõudnud olen viimasel ajal vähe, aga neli korda nädalas spordin sellegipoolest,” rääkis Paalo. “Sport maandab stressi ja teeb keha virgeks. Kui laisklema jään, läheb kohe tervis käest.”

Selle suve medal on Paalol võidetud, aastaid Renetis üldehitajana töötanud mees mõtleb juba järgmise aasta MMile Prahas. Igikestev spordimees saab selleks ajaks 55 täis ning astub järgmisse vanuseklassi, kus uued võiduvõimalused.