Katrin Nielsen sai kloonitud korteri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küllap head pärnakat huvitab, mis on saanud Katrin Nielsenist. Oli see omanäoline habras daam ju aastaid Endla teatri näitleja, juhatas Raeküla gümnaasiumi juures Keldriteatrit, ajas rahvusvahelist lasteteatrite asja, igatses kogu hingest siia linna oma lasteteatrit ja viimastel aastatel näitas end meie linna rahvale kultuuriajakirjanikuna.
Kõigepealt täitis lihtsalt Pärnu Postimehe kultuurikülgi ja andis edasi kõiki kultuuriuudiseid, mis suvepealinnas vähegi nimetamist väärisid.
Seejärel asus juhtima tervet Pärnu lehe kultuuritoimetust. Keset pöörast töörabamist sai sel suvel järsku väga noorena vanaemaks.
Kokkusattumuste korras tegi veel kogu tema elu põhjaliku kannapöörde: Katrin kolis Viljandisse.
Noorest vanaemast on saanud kultuurikolledzhi õppejõud. Ta lavastab Ugala teatris lasteetendusi.
Nielsenile endale teeb aga nalja see, et Viljandisse kolides on suur osa tema elust nagu Pärnu-elu kloon.
Ma elan Paalalinnas täpselt samasuguse projektiga majas nagu Pärnus Mai rajoonis. Samamoodi viiendal korrusel ka. Korter on identse projektiga, ilmakaaredki on samad, naerab Katrin. Ainult et vaade sügisesele rabale, mis aknast paistab, on võrratult ilusam kui eelmist kodu ümbritsenud kiviseinad.
Pärnus oli Katrinil komme kõiki vahemaid läbida jalgrattatsi. Sellegi kombe võttis ta Viljandisse kaasa. Kuna kultuuritöötajate palgad on väikesed, ostis ta uue jalgratta võlgu, ent on kokkuvõttes igati õnnelik. (PB)