Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VÕIMALUS TAEVAST SADAVA METEORIIDIKILLU
läbi surma saada ei olevatki üldse võimatu, sest viimaste aastate jooksul on ilmas nii mõnigi õnnetu, jalad ees ja kosmos sõna otseses mõttes peas, just niisugusel veidi ootamatul põhjusel kamara alla kantud. Sellegipoolest ei vahi me igapäevaelus pilvede poole ega raja taevakivide kaitseks betoonpunkreid - tõenäosus pihta saada on õnneks ju liiga väike ja punkri ehitamine kahjuks liiga kallis.
Väga kiiresti asume tegutsema aga siis, kui maine hirm meie kõri nöörib. Tunnistame tabuks kõik valged pulbrid, kinnitame, et pesuvahendid on tõesti ülimalt kahtlane kraam, põlluväetis tuleb igal juhul ekspertiisi saata ja kapinurgast tuhksuhkrut avastades ämm, äi ning naabrinaine evakueerida.
Postiljoniga lõpetame muidugi päevapealt suhtlemise, poest ostame gaasimaski ning koormajagu kummikindaid. Katk ju, et susigi teda ei sööks
SEDA SIHITUT RABELEMIST JÄLGIDES kerkib pähe siisk üks julm ja eneselegi esmapilgul õudsena ning ebamoraalsena tunduv küsimus - tont teab, äkki tõuseb sellest va katkust Eestile tulugi?
Tulu nimelt selles mõttes, et kõik välismaine muutub iga päevaga paratamatult aina kahtlasemaks ja kätt kirevasse pakendisse kängitsetud toiduaine järele sirutades võib ostja mingil x-tunnil päris tõsimeeli kaaluma hakata, kas türgi rosinad või lõunamaised maapähklid ikka on kihvtipisikutest nii priid, et need pelgamata sünnipäevakooki võib uputada. Ja kust, kurivaim, seesinatsed datlidki tulevad? Ja banaanid? Äkki Nigeeriast, kus kuuldavasti juba ? Ja kas bioterroristide eest on saksa jahuveski võti ikka korralikult ära peidetud ning bin Ladeni sohilapsed on Hispaania veinikeldritest õigel ajal välja kihutatud?
OMA KÜLA PAJU PEETRIT ning Obuse Oskarit võib seevastu enam-vähem usaldada, olgugi, et üks kauples kuu aega tagasi metanooliga ja teine tahtis kolm suve tagasi naist üle lüüa. Aga nemad, olgu nad muidu, mis on, ei hakka vähemalt teadlikult oma peedipõlde paratüüfuse batsillidega pritsima ega oma sigu marutaudi nakatama. Kas või juba sellepärast, et lihtsalt ei viitsi niipalju jannata ja kasu ei tõuse neile sest küünemusta jagugi.
Sõrataudi aegu käisid koeraomanikud loomaliha-Chappist kauge kaarega mööda, varsti saabub siis võib olla aeg, kui isamaaline jahu, kartul, liha, juust, piim, kala, kaalikas jne jne taas hinda hakkavad minema ja sinimustvalged talumehed jälle kuldse uuriketi üle kõhu võivad tõmmata. Tahad või mitte, sööma aeg-ajalt ju ikkagi peab ning Oskari kartulid täidavad kõhtu vähemalt sama hästi kui Ottomari juurikad.
Rosinatest, banaanidest ja mandariinidest tuleb suu paraku küll vist mõneks ajaks puhtaks pühkida, aga tühja kah, elu on ikkagi armsam kui Uulu kõrgete mändide varjus asuv looduskaunis kohake.
Muide, kas SINA juba eelistad eestimaist või loodad ikka veel naiivselt, et väljamaine mürgikarikas sind siit kadakate vahelt kunagi üles ei leia?
Jüri Piirisild