Asekantsler Sukles osutas Pärnu probleemidele

Kultuuriministeeriumi asekantslerit Siim Suklest hämmastas Pärnu spordirajatiste kehv olukord ja ta tegi ettepaneku, et Pärnumaa ning Pärnu linna spordiliit leivad ühte kappi paneksid.

Kümme kuud riigi kõrgeima spordijuhi ametis olnud endine olümpiakomiteelane Siim Sukles vestles Pärnu asemaavanema Heikki Mägiga, kohtus linna ja maa sporditegelaste ning treeneritega.

Kultuuriministeeriumi delegatsioon vaatas kohti, kuhu tulevad Häädemeeste võimla ja Pärnu jäähall, külastas sõudeklubi Pärnu ja Kalevi sõudebaasi ning Kalevi staadioni.

Räägiti riigi spordirahast

Sukles kasutab lemmikväljendina Allar Levandi lauset “jutt, et raha teeb sportlase, on bluff” ning ei jätnud seda kordamata Pärnugi spordirahva ees. Lahtimõtestatult tähendab see, et meie spordi edukus ei sõltu üksnes riigi rahakotist.

Asekantsler seletas, et Eesti riigilt spordile eraldatav rahasumma kasvas hüppeliselt aastail 1994-1999, suurenedes koguni kaks korda. Kolmel viimasel aastal on spordiraha stabiliseerunud, kasvu pole oodata 2002. aasta eelarves ja järgmist suurt tõusu annab Suklese sõnade järgi päris kaua oodata.

2002. aastal on kultuuriministeeriumi eelarves miljard krooni, millest sport saab viis protsenti ehk 50 miljonit ja teatud osa ministeeriumi investeeringutest. 50 miljonist 52 protsenti antakse noortele.

See eelarverida, kus peaks olema regionaalsete keskuste arendamise 7,5 miljonit, on paraku veel tühi.

“Tahame anda iga maakonna ühele rahvaspordikeskusele nelja aasta jooksul kaks miljonit,” rääkis Sukles ja täpsustas, et Pärnumaal läheks arenguraha Jõulumäele.

Ajal, mil Eestis kestab spordiehitiste valmimise buum, on pärnulased jäänud Suklese arvates tagasihoidlikeks.

“Tulevalgi aastal suutsid paljud maakonnad spordirajatisteks raha välja võidelda, Pärnumaa sai viimasel hetkel Häädemeeste võimla ühe miljoniga ree peale,” nentis Sukles ja püüdis meenutada, millal on Pärnu linnas viimati spordile midagi tõsist ehitatud. Meelde tuli Koidula-kooli paarikümne aasta tagune kompleks.

“Teil on vaja staadioni, spordihalli, ujulat, aga te pole oma tahtmistes järjekindlad ning siplete probleemide rägastikus,” teadis Sukles. Eredaima näitena tõi ta Kalevi staadioni, mille rekonstrueerimine ikka omandiõiguse kännu taga seisab.

Nii omanik Kalev kui Pärnu linn väidavad, et on probleemi lahendamiseks kõik teinud, kuid staadion laguneb endiselt.

“Kuni Kalev ja Pärnu linn kokku ei lepi, ei pane riik staadioni remondiks välja sentigi,” oli Sukles resoluutne.

Olgu üks spordiliit

Eestis on 13 maakonna spordiliitu ja kaks (Pärnu ning Narva) linna spordiliitu. Kui Eesti spordi keskliit ja eelmine asekantsler Henn Vallimäe pidasid õigeks 15 maakonna ja viie suurema linna spordiliite, siis Sukles esines üllatava avaldusega, et Pärnumaa spordiliit peaks Pärnu linna spordiliiduga ühinema.

“Pärnumaa on ju üks, sport on üks, te peaksite olema üks rusikas,” arvas Sukles.

Linna spordirahvas leiab ometi, et maa ja linna spordi sisu ning finantseerimisskeem on sedavõrd erinevad, et ühinemine pole mõeldav.

Tagasi üles