Läinud nädalal kerkis tänu turismitudengite ettepanekutele (PP 4.03 ”Turismitudengid soovitavad Rüütli muuta heaolutänavaks”) taas esile Pärnu kunagise keskse Rüütli tänava teema. Ilmselt pole Rüütli muutumine lähiajal heaolutänavaks reaalne, kuna praegu vähemalt pole märgata ühtki asjaomast, kes oleks huvitatud kõiki Rüütli tänava kinnistuomanikke või nende esindajaid, samuti kauplejaid kokku võtma, et ühiselt mõelda, kuidas edasi minna.
Tühjust Rüütli tänaval ei saa põhjendada sellega, et lähim autojätmise koht on teatri juures. Kus on Tartus Rüütli tänavale kõige lähem tasuta parkimise koht?
Avada Rüütli tänav taas autoliiklusele nagu vanasti poleks reaalne. Siis kaoksid needki poodide ees kauplemise võimalused, mis on praegu, ja kõnniteede puududes muutuks tänav ohtlikuks. Pärnu on küllalt väike, et kasutada siin liiklemiseks keskkonnasõbralikumaid vahendeid.
Jah, kaalukas sõna oleks öelda linnavalitsusel kui Rüütli tänava suurimal kinnisvaraomanikul. Pärnu Postimees on korduvalt kirjutanud, et tänavakaubandust võiks maksustada senisest madalamalt või üldse mitte ning soodustada huvilisi alustama tänavakaubandusega kevadel juba siis, kui ilm vähegi kannatab.
Teine kaalukas argument on rendihinnad. Kunagise elektritarvete poe rentnikelt küsiti töötajate WC põrandapinnast sama ruutmeetrihinda kui ärisaali puhul.
Kolmandaks on kaubavalik masu ajal jäänud üha nigelamaks ja ärid meenutavad üha enam pudukauplusi.
Linnalt nõudes peaksid Rüütli tänava kaubanduspindade omanikud kõigepealt mõtlema, mida nad on ise pakkunud. Seda pole palju, pigem vähe. Oodates, et keegi teine tuleb ja teeb, võibki Rüütli tänaval ootama jääda.