Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Priit Vehm on Nime poolest võitja näol teinud kohe päris hea filmi. Oma kulu ja kirjadega ka veel. Aga Kanal 2 pidas vajalikuks seda näidata niivõrd hilja õhtul, et suurem osa neist, kes pidanuksid filmi nägema, võtsid juba oma kena teismeliseund.
ETV operaatorina alustanud ja nüüd rezhissööri- ja autoritöögagi suurepäraselt toime tulev Vehm on dokumentaalfilmi Narva narkomaanidest teinud erapooletult ja taktitundeliselt, ent realistlikult. Miski polnud sedavõrd liiast, et takistanuks hoiatusfilmi lastesaadetele mõeldud ajal näitamast.
Täpsemalt öeldes just nimelt lastele sobival ajal oleks pidanudki seda näitama. Keda me siis sääraste tõsieluliste teostega õigupoolest manitseme ja teavitame? Ju vist unetuid eakaid. Või pidu panevaid pubekaid, kelle enesehävitusliku tegevuse kõrval on teler juhuslikult lahti jäänud.
Teema, mida Vehm käsitleb, on räme. Muulanna Viktoria alustas 13aastaselt marihuaana suitsetamisega, jätkas pidudel ecstasyga ja sujus sealt heroiinile. Igapäevase kolme doosi ostmiseks, millest ta ei saa enam ammu kaifi, vaid ainult inimlähedase enesetunde, varastab ja müüb ta koos semudega asju.
Semud - kellest üks filmi tegemise käigus loogilist sündmusterada pidi sureb - moodustavad iselaadse, narkootikume, kuritegusid ja HI-viirust jagava perekonna, mis asendab Viktoriale vanaema, kes ta varguste eest kodust välja viskas, ning ema, kes elab Tjumenis.
Ent kogu seda rõvedust, mis kulmineerub plika tagasipöördumisega pärast mitmendat võõrutuskatset narkootikumi kaelaveeni süstima, on jäädvustatud ja edastatud ettevaatlikult ja hinnanguteta. Lausa ideaalses vormis selleks, et võimaldada narkokatkust ohustatud noortele tõepärane sissevaade pihtasaanute maailma.
Tühjagi. Vaadake öösel, kui väga tahate. Nagu ka mitmesaatelist sarja Narkoterror.
Millele küll mõtlevad telejaamade programmikoostajad väärtuslikke originaalsaateid sobimatutele kellaaegadele surudes? See on ju õudne raiskamine. Ja esmatarbekauba - seda need saated ju endast kujutavad - vajajateni saatmata jätmine on kuritööle kaasa aitamine, tegemata tegu.
Kati Murutar