2001. aasta parim tegu on Endla teatri juurdeehitus

1. Endla teatri juurdeehitus ja vana hoone rekonstrueerimine (87 häält)

Valmis 8. detsembril, ehitama hakati 5. mail. Projekteerinud ja sisekujunduse teinud arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal, ehitas AS Gustaf. Ümberehitust rahastas riik 55 miljoni krooniga, mille valitsus kümneks aastaks Hansapangast laenas.

1967. aastal valminud Endla hoonele ehitati juurde 200kohaline eksperimentaalsaal ja kahel korrusel asuv 80kohaline kohvik, endisest väikesest saalist ja palmisaalist tehti Sammassaal.

Uue näo on saanud kõik publikuruumid ja suur saal, kus on vahetatud toolid, lavalauad ja eesriie. Kogu majas on kaasajastatud ja välja ehitatud elektri-, ventilatsiooni- ja tuleohutussüsteemid.

13. novembril valis Endla loomenõukogu eksperimentaalsaalile nimeks Küün. Nimekonkursile esitati 160 pakkumist üle Eesti.

Samal päeval avastasid veetorustiku paigaldajad teatri lähedal müürijäänused, mille uurimine ähvardas Endla taasavamispeo nurjata. Tänu teistsugusele tehnilisele lahendusele aeti kraav mõne nädala pärast kinni ja arheoloogilised kaevamised lükkusid teadmata ajaks edasi.

Teater avati 8. detsembril muusikali “Suvitajad” esietendusega (lavastaja Neeme Kuningas).

2. Rüütli platsi rekonstrueerimine ja purskkaevu rajamine koostöös linnarahvaga (62 häält)

Avati 21. juunil, ehitama hakati 16. aprillil. Rüütli platsi rekonstrueerimiseks kulus 2,6 miljonit krooni, millest miljoni annetas rohkem kui sada firmat ja eraisikut.

Kõige suurema annetuse tegi OÜ Pärnu Linavabrik, mis kinkis purskkaevu jaoks 5700 Inglise naela ehk 189 750 krooni. Suuremad annetajad olid veel Eesti Ühispank 100 000, Viisnurk 56 000, Pärnu Sadam 55 000 ning Baltika, Hansapank, Kommest Auto ja Rannila Profiil igaüks 50 000 krooniga.

Suurima eraannetuse tegi Jüri Feofanov (25 000 krooni), kes 8. juuni õhtul, mil vesi esimest korda basseini lasti, sinna koos riietega sisse hüppas. Mati Karumaa annetas 10 000, Arvi ja Ülle Karotam 10 000, Aimi ja Raimo Saar 10 000 ning Einar Kelder perega 3000 krooni.

Purskkaevu kuus juga ulatub kahe meetri kõrgusele. Kaks korda pärast avamist on purskkaev autoshampooni ja vanniveevahustiga vahutama pandud, mistõttu tuli vesi välja vahetada ning pump, filtrid ja osonaator läbi pesta. “Tartu vaimu maaletoomine” on linnavalitsusele maksma läinud üle 10 000 krooni.

3. Eliisabeti kiriku oreli renoveerimine (45 häält)

Avati 25. novembril, 73 aastat pärast esmapühitsemist. 13. augustil alanud oreli kapitaalremont maksis 369 000 krooni, mis koguti annetustest, vanade orelivilede oksjonilt ja korjandusena jumalateenistustelt.

Pilli remontis Kriisa Oreliehitus, mida juhib Eesti üks tuntumaid orelimeistreid Hardo Kriisa. Kolme kuu jooksul võeti lahti oreli umbes 3000 vilet ja muud osad, asendati katkised viled uutega ja varustati orelipult elektroonikaga.

Oreli remonti toetas üle 20 firma ja institutsiooni, suuremad annetajad olid Pärnu linn ja kirikumuusika liit. Oksjonil müüdi maha 21 puit- ja tinavilet, kõige kallimad ja väärtuslikumad viled ostsid Endla teatri direktor Ain Roost, sillaehitusärimees Väino Hallikmägi ja Riigikogu liige Trivimi Velliste.

Oreli pühitses sisse Eesti evangeelse luteri kiriku peapiiskop Jaan Kiivit. Avamise puhul kandsid sopran Aile Asszonyi ja Eesti Rahvusmeeskoor Ants Sootsi dirigeerimisel ette Jaanus Torrimi uudisteose “Missa de profunctis”.

4. Noorte vabaõhutantsuetendus “Kivine armastus” (36 häält)

Etendus 10. augustil Vallikääru taga asunud teatrilinnakus. Stsenaariumi kirjutas Pärnu Hansagümnaasiumi emakeele õpetaja Ilona Must, tantsud seadis tantsurühma Lee kunstiline juht Maido Saar, muusika kirjutas tegevmuusik Mati Põdra.

Näitlejaid juhendas Sirje Raudsik, näitemängupaiga kujundasid Tiina Tõnismäe ja Endla teater. Etenduses osales viisada noort üle Eesti.

“Kivine armastus” jutustas sajanditetagusest ajast, mil näkineid Lee (osatäitja Teele Trei) tahtis inimeseks saada ja oma armastatu, laevaehitaja Lauri (osatäitja Aare Kodasma) kõrval olla. Vetevana (osatäitja Kalvin Vahtra) püüdis neidu takistada, kuid Lee lahkus.

Ärritatud Vetevana soovis linna veega üle ujutada. Linnarahvas ehitas tema plaanide takistamiseks kaks puumuuli. Vetevana röövis Lee ja viis ta vee alla, Laur läks neiule järele ja sellest tekkinud segaduse tõttu purunesid puumuulid.

Viimaks ehitasid linlased kivimuulid ning Vetevana muutis Lee ja Lauri kivideks kummagi muuli otsa. Nõidus saab lõppeda alles siis, kui 750 armastajapaari on muuli lõpus suudelnud.

5. Jalakäijate silla rajamine üle vallikraavi (34 häält)

Avati 22. juunil, maksis 120 000 krooni. Pärnu sadamast jahisadamasse viiva 34 meetri pikkuse jalakäijate silla ehitas Laarmann & Ko oma raha eest.

Juba ehitamise ajal ületas silla ligi sada inimest. Üks õnnelik naine tõi töömeestele tänutäheks silla ehitamise eest pudeli kalja. Väga palju kasutati silda veefestivali “Watergate” ajal.

Eelmise sajandi alguses oli samas kohas ujuvsild, mis talve tulekul lahti võeti ja kevadel tagasi pandi.

Linnavalitsus kavatseb tulevikus ehitada üle vallikraavi pöördsilla ega näinud mõtet ajutise silla ehitamisse investeerida. Laarmanni sõnul oleks linnavalitsus võinud kasvõi silla juurde laskuva trepi ja sillaesise korda teha.

Linnavalitsuse majandusosakonna juhataja Mait Talvoja lubas järgmisel aastal tellida Vallikääru haljastusprojekti, kus oleks ära näidatud valgustid, teede kulgemine ja trepid. Talvoja hinnangul kuluks Vallikääru kordategemiseks veidi alla miljoni krooni.

Laarmanni sild on ajutine ehitis, mille kasutusluba lõpeb selle aasta 31. detsembril.

6. Pärnu muusikafestival ja Neeme Järvi meistrikursused (30 häält)

30. Pärnu muusikafestival toimus 1.-15. juulini. 1978. aastast David Oistrahhi nime kandval festivalil anti veerandsada kontserti, publikumagnetiks osutusid Novospasski munkade koor, Eesti filharmoonia kammerkoori spirituaalide õhtu ja lõppkontsert, kus esines Moskva kammerorkester.

Festivali eelarve oli 1,9 miljonit krooni, kontserdid toimusid Eliisabeti ja õigeusu kirikus, raekojas, Agape keskuses ja Ammende villas. Esimese Eesti muusikafestivalina anti välja CD eelmise festivali tipphetkedest.

Neeme Järvi meistrikursus leidis aset 1.-12. juulini. 9. juuli hommikul varises Järvi Rannahotellis kokku ning arstid avastasid tema peas väärarenguga veresoone, mis kõrge vererõhu ja stressi tõttu põhjustas raske ajuverejooksu.

Järvi asemel lõpetas meistrikursused maailmakuulus Soome dirigent Jorma Panula. Meistrikursustest võttis osa 12 dirigenti, kes valiti saja soovija hulgast.

7. Lihakombinaadi lammutamine (24 häält)

Lammutatud lihakombinaadi asemele tahab kinnisvaraarendusfirma Parem Kallas OÜ rajada järgmise aasta lõpuks kümne eliiteramuga kvartali. Kruntide keskmiseks suuruseks kavandatakse 1500 ruutmeetrit. Maja ehitada soovijad ostavad kinnisvaraarendajalt maa ja tellivad detailplaneeringule vastava projekti.

Parem Kallas OÜ juhatuse liikme Ago Kalmeri sõnul läheb jõe pool kolme- ja Rääma tänava pool kahekorruseliste eramute kvartal maksma 50-60 miljonit krooni. Kruntidel jäetakse tavalisest rohkem ruumi õuele ja haljastusele, tänavamüra eest hakkab maju kaitsma meetrikõrgune tugimüür. Alla jõe äärde viivad teerajad lõpevad väikese paadisadamaga.

Praegu üht maja juba ehitatakse, kuid järgmiste jaoks ei anna linn ehitusluba, sest firma pole täitnud detailplaneeringu tingimusi. Detailplaneering näeb ette Rääma tänava laiendamist ja kinnistu piiri nihutamist jõe poole.

8. Sinilipp Pärnu rannale (18 häält)

Ranna puhtust tähistav sinilipp heisati Pärnu rannas 5. juunil, ülemaailmsel keskkonnapäeval. Euroopa keskkonnakoolituse fondi (FEEE) sinilipp tunnistab, et Pärnu rand vastab kõigile Euroopa sinilipu komisjoni esitatud 27 keskkonnakoolituse ja info, keskkonnaalase tegevuse, joogi- ja suplusvee kvaliteedi, turvalisuse ja teeninduse alasele nõudele.

Pärnu rand on sinilippu taotlenud kolm korda, kuid saanud ainult sinilipu sertifikaadi. Ühenduse “Hoia Eesti merd!” koordinaatori Kaja Pirnpuu teatel on eelmistel aastatel vee puhtuse nõuete mittetäitmise kõrval takistanud Pärnu rannal tunnustuslippu saamast tualettide kehv olukord.

Tänavu tunnustati Eesti supelrandadest sinilipuvääriliseks Pühajärve rand, kokku lehvis sinilipp 21 Euroopa riigi 2550 rannas ja sadamas. Pärnu jahisadamas on sinilipp lehvinud seitse aastat.

9. Kiri Te Kanawa kontsert (13 häält)

Toimus 9. juunil Pärnu Keskväljakul, korraldas Eesti Kontsert. Kontserti kuulas üle 5600 inimese, kes olid ostnud 100-800 krooni maksva pileti. Kesklinna sild ja kontserdipaika ümbritsevad tänavad olid kogu päeva liikluseks suletud, Tallinnast ja Tartust sõitsid kontserdile eribussid.

Maailmakuulus sopran Kiri Te Kanawa esines tihedas vihmasajus, vaheajal kerkis taevasse kolm vikerkaart. Lõpulugu “I believe” jäi esitamata, sest elektrikaablid ei pidanud lompides ligunemisele vastu ja läksid põlema.

Maoori aristokraadist laulja esitas Mozarti, Bizet’, Puccini, Catalani, Korngoldi, Berlini, Bernsteini ja Webberi muusikat, Eesti riiklikku sümfooniaorkestrit dirigeeris Robin Stapleton (Suurbritannia).

10. Mälestusmärgi püstitamine Vana-Pärnusse 750aastase toomkiriku auks (12 häält)

31. maist 3. juunini korraldas Eliisabeti kogudus koos muuseumi ja linnavalitsusega neljapäevased pidustused, millega tähistati 750 aasta möödumist Vana-Pärnus asunud toomkiriku ja selle altariristi pühitsemisest.

Toomkiriku asukohta jäi Vana-Pärnu kalmistu väravasse märkima mälestuskivi, mille kujundas skulptor Aita Õunap.

1262. aastal põletasid 1251. aastal pühitsetud toomkiriku leedulased. Seitse nädalat pärast põlengut leiti varemetest söestunud altaririst, mille juurde hakkasid kogunema palverändurid.

Tänavu valmistati ARSis 1,7meetrine risti koopia, mis kanti sümboolse palverännakuga Vana-Pärnust Eliisabeti kirikusse, kuhu rist hoiule jäi.