Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ümarpuidu väljaveo vähenemine alandas lõppenud aastal Pärnu sadama kaubakäivet 2,2 miljonilt tonnilt 1,9 miljoni tonnini.
Ehkki teiste kaubagruppide väljavedu läbi sadama enamasti kasvas, ei suutnud see katta ümarpuidust puudu jäänud 320 000tonnist kaubakogust.
Ümarpuit on aga endiselt sadama kaubakäibes vaieldamatult esikohal ja ümarpuidu kogused on suuremad kui kõigil ülejäänud kaubagruppidel kokku, ulatudes ligi 60 protsendini kogu kaubakäibest.
Mullu käis Pärnu sadamas 1052 kaubalaeva, mis jäi 2000. aasta 1086 laevale küll alla, mitte aga nii palju, kui kaubakäive vähenes.
Nõudlus langes
Puiduekspordi vähenemisel paistab olevat mitu põhjust, mille hulgas sadama läbilaskevõime ei mängi mingit rolli.
Meie laadime laeva nii palju, kui meilt soovitakse. Sadama taha pole ükski kaubakoorem pidama jäänud, ütles AS Pärnu Sadama juhatuse esimees Peeter Volkov.
Välisturgudel langes puidu ja saematerjali nõudlus ning hind juba möödunud aasta teises kvartalis.
Puidufirmad seostasid seda maailma majanduskliima üldise jahenemisega.
Ümarpuidu väljaveo langus oli sadamas eriti tuntav sügisel, mil tavalistel kuudel üle 100 000tihumeetrine väljaveo maht langes kuni 50 000 tihumeetrini kuus.
Pärnu Laevatehase tegevdirektori Juhan Pihelbu teatel aasta lõpus asi küll paranes, aga tekkinud lünka see enam ei täitnud.
Raiemahud vähenevad
Pärnumaa suurima metsaomaniku ja puidumüüja riigimetsa majandamise keskuse edela regiooni peametsaülem Jüri Tambets ei prognoosi ka alanud aastaks puidu varumise suurenemist.
Riigimetsas vähenevad tänavu raiemahud ligi 100 000 tihumeetri võrra. Ühe põhjusena tõi Tambets välja vääriselupaikade, kaitse- ja hoiumetsade pindala suurenemise senises majandusmetsas, teisena aga hooldusraiete mahu vähenemise. Hooldusraiet oli vahepealsetel aastatel vaja palju teha, et aastakümnete jooksul hooldamata metsad korda saada. Nüüd see vajadus väheneb.
Seepärast ei näe Tambets probleemi mitte nõudluse vähenemises, vaid vastupidi, palgipuuduse süvenemises Eesti turul, kus saeveskite võimsus ületab juba ammu raiemahu.
Eriti teravaks ähvardab olukord minna pärast 28. jaanuari, kui Venemaa toll tõesti palgi sisseveo läbi Eesti piiripunktide keelustab, nagu on lubanud.
Nõudlus on praegu väike vaid männipaberipuule, ütles Tambets. Ta arvas, et põhjuseks on tormimurdude likvideerimine Soome metsades, mis sügistormides samuti kannatada said nagu meilgi Kirde-Eestis. Kirde-Eesti tormimurru likvideerimine võis mõjuda ka Pärnu sadamale, sest meie regioonis raiuti sellevõrra vähem.
Töötlemine areneb
Kui ümarpuidu väljaveo maht on tuntavalt langenud, siis töödeldud puidu väljavedu kasvab pidevalt, ehkki märksa väiksemas mahus. Hakkpuidu väljavedu kasvas 141 000 tonnilt 213 000 tonnile, saematerjali eksport 95 000 tonnilt 120 000 tonnile ja puidugraanuli väljavedu 17 450 tonnilt 27 950 tonnile.
Mida enam puit kui kohalik tooraine siinsele rahvale tööd annab ja mida rohkem seda vaid töödeldud kujul välja viiakse, seda parem.
Import
Importkauba maht vähenes 68 100 tonnilt 37 250 tonnile põhiliselt killustiku arvelt, mida veeti läbi sadama 2000. aastal sisse 46 000 tonni, mullu vaid 8000 tonni. Väetise ja soola laevadega sissevedu jäi enam-vähem samale tasemele, kala sissevedu kasvas ligi kaks korda ja uudsena hakati läbi laevatehase juures asuva toiduõli terminali taas laevadega sisse vedama toiduõli, mida mullu saabus Pärnusse 6200 tonni.
Ehkki toiduõliturul valitseb terav konkurents, on Pihelbu sõnade kohaselt terminali operaatorid leidnud turunishi, mis annab korra juba pankrotistunud terminalile stabiilse tegevuse.
Jäälõhkumine
Alanud aastal jätkub kaubavedu möödunud aasta tasemel nii laevade arvult kui kaubakogustelt, nentis Volkov.
Talve alguse põhjal on raske ennustada, milliseks see kujuneb. Sadamale on aga praegu kõige suurem probleem, kuidas laheneb jäälõhkuja leidmiseks korraldatav riigihange. Esimesel katsel see ebaõnnestus, sest ainukese pakkumise teinud AS Baltic Group International Shipping tahtis märksa kõrgemat hinda, kui selleks raha oli eraldatud.
Nüüd jätkab veeteede amet kõnelusi nelja firmaga, mis jäälõhkujateenuse pakkujana kõne alla võiksid tulla.
Need on PKL, mille jäälõhkuja praegugi Pärnu lahel tööd teeb, Baltic Group International Shipping, mis lõhkus jääd möödunud aastal, Tallinna Sadam, mille jäälõhkuja Karu samuti Pärnus juba tuntud on, ning Soome firma Alfons Hakans Oy AB, mille jäälõhkujad varasematel aastatel Pärnus tegutsesid.