Veterinaar- ja toiduameti piiriteenistus andis aasta eest Iklasse saabunud Astel KT meekoormale ebaõige tõendi ja Edela tolliinspektuur pidas mett kaks ja pool kuud kinni õigusvastaselt, otsustas Pärnu halduskohus.
Kohus mõistis meefirmale poolteist miljonit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Astel KT-le õigusvastaste toimingutega tekitatud rohkem kui poolteise miljoni kroonise kahju peavad solidaarselt hüvitama veterinaar- ja toiduameti piiriteenistus ning Edela tolliinspektuur.
Aastatagune sündmus
Kohus arutas mullu märtsis toimunud mee kinnipidamist kolmel istungil.
Kuigi koorem 8000 kilogrammi mett sisaldava 149 alumiiniumvaadiga jõudis Ikla piiripunkti juba 23. märtsil ja toll viis mee Sivexi tollilattu järgmisel hommikul, nõudis Astel KT tolli tegevuse seadusevastaseks tunnistamist alles 2. aprillist alates. Piiril tekkis kõigepealt segadus veterinaar- ja toiduameti piiriteenistusega (VTP), sest selle ametkonna esindaja pani saatelehtedele vale pitseri, mis eeldanuks kaubale imporditõendi, mitte transiiditõendi väljastamist.
Astel KT omanik Kalev Männe tunnistas kohtus, et kuigi ta oli toonud VTP-le enne kauba piirile jõudmist transiidiloa taotluse, poleks ametnik saanud luba anda, sest Ukraina-poolsetes dokumentides oli viga. Paberites nimetati mee transiitmaadeks Venemaad, Valgevenet ja Lätit, Eestit aga kauba sihtriigiks. Et mesi pidi minema Soome, tulnuks Eestitki nimetada transiitriigiks, Soomet sihtkohaks.
Ametnik vassis kohtus
Koorma kinnipidamise põhjusest teada saanud, laskis Männe Ukrainast õige dokumendi saata ja sai juba märtsi lõpul VPT-lt transiiditõendi. 2. aprillil viis Männe tõendi Sivexi tollilattu ja Edela tolliinspektuuri juhatajale Marek Helmile.
Kohtus tunnistas Marek Mesias Sivexist tõendi saamist, Helm aga eitas. Kohus leidis, et Männe ja Mesiase ütlustes pole alust kahelda.
Kohtuistungil ei selgunud ühtegi põhjust, miks Männe oleks pidanud viivitama transiiditõendi esitamisega ja sellega hoidma meekoormat jätkuvalt tollijärelevalve all. Männe eesmärk oli mesi kiiresti Soome toimetada, tarnimistähtaeg oli 30. märts, seisab kohtuotsuses.
Männe läbis polügraafiatestimise (nn valedetektor - E. V.). Testimise tulemused kinnitavad, et Männe räägib tõtt. Kohtul pole õiguslikku alust testi tulemusi tõendina kasutada, kuid kohtuotsuses mööndakse, et vabatahtlik testi tegemine näitab Männe soovi tõendada, et ta viis transiiditõendi 2. aprillil Helmi kätte.
Kohtus esitasid Männe ja Astel KTd esindanud advokaat Ilmo Maaroos mitu korda küsimuse: miks viidi mesi juba samal ööl piirilt tollilattu?
Piiril kaubakoormatega liikunud inimesed teavad, et mingi dokumendi puudumisel kästakse kauba omanikul asi korda ajada, koorem aga jäetakse piirile puuduvat paberit ootama. Edela tolliinspektuuri endine töötaja Toomas Kirimägi tunnistas kohtus, et niisugune käitumine on tavaline.
Seekord sai Ikla tollipunkti rahvas inspektuuri kontrolliosakonna juhatajalt Piret Tinkuselt juba enne mee piirile jõudmist karmi käsu: tollipunkti kaudu Eestisse sisenev mesi tuleb jätta tollijärelevalve alla ja suunata Pärnusse Sivexi tolliterminali. Kirimägi rääkis, et nad kontrollisid ja valgustasid meevaadid läbi ega leidnud põhjust koormat kinni pidada. Kuid et selline oli ülemuse käsk, tuli seda teha.
Kohus mõistis ametkondadelt välja peaaegu kogu Astel KT nõutud kahjusumma. Kohus hindas kahjuna tulu, mida firma oleks saanud, kui tema õigusi poleks rikutud.
Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui talle poleks õigusvastaselt kahju tekitatud, seisab kohtuotsuses.
Kriminaalasjas segane seis
Kohus jättis rahuldamata kaebaja nõude advokaadiabi eest tasutud summade hüvitamise osas, sest advokaadiabi kasutamine lepingust tulenevate rikkumiste eest leppetrahvide maksmise vähendamiseks olevat kohtu hinnangul vabatahtlik.
Astel KT esindaja Ilmo Maaroosi avalduse põhjal alustati juba sügisel Pärnu politseis kriminaalmenetlust kriminaalkoodeksi ametialast lohakust käsitleva paragrahvi tunnustel.
Uurija Andrus Trei esitas möödunud nädalal esialgse süüdistuse veterinaar- ja toiduameti piiriteenistuse inspektorile Viktor Reigole, mehele, kes piiril dokumentidele vale pitseri pani.
Üleeile viis Reigo politseisse ja prokuratuuri kaebuse uurija tegevuse peale. Reigo leiab, et Trei käitumine oli seadusevastane, sest ta ei selgitanud ülekuulatavale selle õigusi ja viis mehe oma jutuga eksiteele.
Tunnistasingi ennast süüdi ametialases lohakuses teadmata, et sellega tunnistan ennast süüdi raskes kuriteos ja võtan enda kanda põhimõtteliselt kogu tollile esitatud kahjunõude hüvitamise, kirjutab Reigo. Ta väidab, et uurija ei selgitanud paragrahvi sisu ega õigust advokaadile.
Reigo kinnitab kaebuses, et tunnistab ennast süüdi selles, milles ametkonnas toimunud distsiplinaarjuurdluseski: eksikombel vale pitseri panemises. Mees selgitab, et parandas oma vea niipea, kui talle selleks võimalus anti. Kohe ei saanud ta seda teha, sest toll võttis dokumendid ja kauba ära.