Kaubavedu raudteel toibub mõõnast

Edelaraudtee Pärnu raudteejaamas kasvasid möödunud aastal teele lähetatud ja sissetulnud kaubakogused ning veomahu suurenemist loodetakse tänavugi.

Jaamaülem Erki Teemägi usub, et kaubaveos on kehvem aeg seljataga ning kaubaveo kasv jätkub.

Kaubavedu jälle kasvab

Need aastad, mil raudteejaam oli Pärnu oluline transpordisõlm ning linna suured ettevõtted siitkaudu oma toodangut teele läkitasid ning tooret ja kütust vedasid, on ammu minevik. Jaamas on vähemaks jäänud tehnikat ja kadunud paarsada töökohta. Praegu on siin koos vedurijuhtidega, kellel dokumentide järgi töökoht Tallinnas, ametis veerandsada inimest.

Kui viimastel aastatel on Pärnu sadama kaubakäive ulatunud peaaegu paari miljoni tonnini, kahanes see raudteejaamas mõni aasta tagasi alla 60 000 tonni. Möödunud aastal kaubavedu raudteejaamas siiski kasvas 77 000 tonnini ja kasvu jätku loodab Teemägi tänavugi.

Raudteed mööda veetakse Pärnusse jätkuvalt kivisütt, väetist ja killustikku, kuid kogused on varasemate aastatega võrreldes märksa väiksemad. Toorainet veab sisse Masekogi, kuid selle panus pole kaubakäibes eriti arvestusväärne.

Venemaa puit aitab

Uudsena on hakatud sisse vedama Venemaa puitu, mille kogused pidevalt suurenevad.

Venemaa palgid on kvaliteetsemad kui meie metsadest raiutavad. Suuremad palkide tarbijad on Paikuse saeveski ja Viisnurk, samuti väiksemad saeveskid ja puidutööstused.

Lakanud on masuudi ja muu kütuse sissevedu raudteejaama kaudu. Teemägi jutu järgi laaditakse kütus tsisternidest enamasti Tartus, kust selle autodega Pärnusse toomine ei lähe sugugi kallimaks kui tsisternide vedamine Tallinna kaudu.

Väljaveos on raudteel esikohal Emexi vanametall ja kala ning kalatooted, mis annavad kaubajaamale põhikäibe. Kalatoodetest on esikohal Maseko Pärnu kalatööstuse konservid, mida laaditakse kuni kuus vagunitäit nädalas. Kalatooteid saadavad raudteed mööda eksporti teisedki Pärnumaa firmad, ehkki nende kogused on väiksemad. Isegi Hiiu- ja Saaremaa kalatööstused ekspordivad toodangut Pärnu raudteejaama kaudu.

Vagunitesse laaditakse muudki kaupa, kuid tegemist on enamasti üksikpartiidega, mis püsivat käivet ei too. Nii on Saksamaale läinud puitu, spoonipakke, välja on veetud kilpmajade detaile.

Kunagi kasutati raudteed mööbli ekspordil, nüüd läheb see teele valdavalt autodega.

Kaubajaamal pole enam kauba peale- ja mahalaadimiseks sildkraanat, seepärast laadivad ja tühjendavad vaguneid oma haruteedel nii Emex kui Varteko. Kaubajaamas on kasutusel enamasti klientide masinad.

Teemägi rääkis, et Pärnu kaubajaamas on hoiul tühjad vagunidki, sest Tallinn on suure transiidimahu tõttu sageli ülekoormatud.

Aeg, kui vaguneid ei jätkunud ja kliendid neid ette tellisid, on möödanik. Ilmne põhjus on kaubaveo vähenemine. Sellest hoolimata pole edu saavutanud firmad, mis kavatsesid korraldada Eesti-sisest regulaarset kaubavedu, olgu või puiduvedu.

Edelaraudtee juhatuse liige Jaan Ratnik ütles, et kui Edelaraudteel tervikuna on kaubakäive aasta-aastalt vähenenud, sest väikeste kaubajaamade kogused aina langevad, on Pärnu raudteejaam meeldiv erand.

Teemägi kinnitas, et seniste mahtude korral tasub kaubavedu end Pärnus ära tänu kulutuste miinimumi viimisele.

Mõisakülas valitseb vaikus

Ratnik rääkis, et lätlastega on räägitud rongiliikluse taastamisest läbi Mõisaküla mitu aastat, kuid tulemusteta. Lätis kuulub raudtee kohalikele omavalitsustele, mis pole suutelised tee korrashoiuks midagi ette võtma. Nii võikski Pärnust Mõisakülani rongiliikluse suurema vaevata uuesti käivitada, kuid 100kilomeetrine raudteelõik Läti territooriumil on võssa kasvanud, isegi kuused on rööbaste vahele sirgunud.

Edelaraudteele annaks liiklus läbi Mõisaküla juurde eelkõige kauba- ja ehk reisijateveogi väljavaateid, kuid lätlastel paistab selle vastu huvi puuduvat, leidis Ratnik.

Reisiliiklus läheb allamäge

Ratniku sõnade kohaselt on kaalumisel, kas on mõistlik hoida Pärnu ja Tallinna vahel käigus kahte reisirongi, sest sõitjate arv on jäänud väga väikseks. Praegu sõidab reisirong ainult Tammiste jaamani, sest kahtluse all on Pärnu jõe raudteesilla seisukord. Sillale teevad ekspertiisi Tallinna tehnikaülikooli spetsialistid.

Ratnik rääkis, et esimeste tulemuste põhjal pole silla seisund nii hull, kui kardeti. Ekspertiisi lõpptulemused selguvad paari nädala pärast.

Raeküla raudteejaam aga jääbki suletuks, sest piletimüük ei tasu seal enam ära: mõnekümnele sõitjale võib pileteid müüa rongis.

Ühena põhjustest, miks Pärnus on rong inimeste seas populaarsuse kaotanud, toob Ratnik esile reisijaama kesklinnast väljaviimise aastaid tagasi, kui raudtee ehitati laiarööpmeliseks mitte sõitjate huvidest, vaid sõjalistest eesmärkidest lähtudes.

“Oleme uurinud võimalust tuua raudtee taas kesklinna, kuid see on peaaegu välistatud,” sõnas Ratnik. Nii tulebki konstateerida, et Tallinnast Raplani on rong tipp-päevadel ülekoormatud, aga Pärnusse sõidab tavaliselt bussitäis inimesi, kes oma rongisõidu lõpetab linnaliinibussiga kesklinna loksudes.

Edelaraudtee pole püssi põõsasse visanud ning kavatseb tänavu Pärnu-Lelle vahel välja vahetada 30 000 liiprit ja tänu sellele tõsta rongi tunnikiirust 70-lt vähemalt 80 kilomeetrini.

Ikkagi kulub rongil Pärnust Tallinna jõudmiseks kolm tundi, samal ajal saavad bussid hakkama kahe tunniga. 40kroonine piletki ei meelita rongiga sõitma, kui bussifirmad dumpinguga 15 krooni eest pealinna viivad.

Ehkki tulevikunägemustes ehitavad projekteerijad Pärnusse kahe rööpapaariga kiirteed, mida mööda rongid sõitjaid otse läbi Mõisaküla Euroopasse viivad, on see praegu ilus unistus. Märksa konkreetsem on Ratniku väitel rööbasbusside muretsemise plaan, sest tegemist on diiselrongist odavama liiklusvahendiga.