Sindis põhjustab poleemikat gümnaasiumi venekeelne õpe

Anu Jürisson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sindi gümnaasiumi vene õppekeelega 5.-9. klassis õpib viie klassi peale kokku 14 last. Pildile jäi tunnis 7.-8. liitklass ning keemia- ja bioloogiaõpetaja Tatjana Estreich.
Sindi gümnaasiumi vene õppekeelega 5.-9. klassis õpib viie klassi peale kokku 14 last. Pildile jäi tunnis 7.-8. liitklass ning keemia- ja bioloogiaõpetaja Tatjana Estreich. Foto: Ants Liigus

Sindi linnavolikogu enamus ütles Sindi gümnaasiumis põhikooliosa vene õppekeelega klasside sulgemisele järgmisest õppeaastast taas ei.


Sama küsimus oli hääletusel aasta varem, kuid toonagi ei julgetud seda otsust vastu võtta. Mõlemal korral on otsuse edasilükkamist põhjendatud teema tundlikkusega.



Ajal, kui Sindi elanikest ligemale neljandik räägib vene keelt, olles seega oluline hääl kohaliku volikogu valimistel, ei õpi Sindi gümnaasiumi vene õppekeelega klassides neljandik kooli õpilastest, vaid umbes kolm korda vähem.



14 last viie klassi peale


Vene õppekeelega 5.-9. klassis õpib viie klassi peale 14 last: 5. klassis on õppureid kolm, 6. ja 7. klassis neli, 8. klassis kaks ja 9. klassis üks, mistõttu on loodud liitklassid.



Eelnõu läbi minnes oleks 1. septembrist suletud vene õppekeelega 5.-9. klass, venekeelne õpe jätkunuks Sindi gümnaasiumis 1.-4. klassini.



Eelnõuga välja tulnud Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup nentis, et koolil ei ole midagi teist keelt kõnelevate inimeste vastu ja koolis saavad kõik hästi läbi, kuid raskel ajalgi tuleb ära elada. Nõnda oli venekeelse 5.-9. klassi sulgemise kava taga vaid majanduslik põhjus: linnaeelarvest koolile eraldatava raha vähenemine ja õpilaste nappus.



“Olen jätkuvalt seda meelt, et väike laps ei tohiks veeta oma lapsepõlve liinibussis, vaid talle tuleb tagada võimalus õppida kodu lähedal. Vanemate õpilaste puhul ei tohiks Pärnus koolis käimine olla probleem. Ega olegi, sest Sindist käiakse Pärnusse kooli praegugi,” põhjendas koolijuht.



Keerupi volikogule antud selgitust mööda saab Sindi gümnaasium õpilaste arvust (pearahast) sõltuvalt riigilt 5.-9. klassi õpilaste õpetamiseks 2010. aastaks 211 512 krooni.



Nii peab Sindi linn koolipidajana 2010. aastal ainuüksi vene õppekeelega 5.-9. klassi õpetajate palkadena lisama omavalitsuse kuludest 551 785 krooni. See on praeguse eelarve puhul aga ebareaalne ja seda raha koolile ei lubatud.



Nimetatud klasside sulgemine oleks kaasa toonud küll kooli õpilaste arvu vähenemise 14-15 õpilase võrra, kuid see võimaldanuks kokku hoida 4,5 aineõpetaja ja kaks klassijuhataja ametikohta. Nüüd tuleb säästa millegi muu arvelt.



“Volikogu otsus klasse mitte sulgeda tähendab õpilastele võimalust kodukoolis jätkata, kogu kooli õpetajatele suure tõenäosusega palgalangust, koolile aga eelarve mõttes väga pingelist olukorda,” selgitas Keerup.



Vene õppekeelega klasside teema on Sindis üleval 2008. aasta lõpust, kui toimusid esimesed arutelud lastevanematega, hoolekogus ja volikogus. Muutuse vajalikkust on möönnud nii volikogu kultuuri- ja hariduskomisjon kui kooli hoolekogu.



Kitsikus tõi karmima kava


Aasta tagasi oli koolil välja pakutud plaan, mille kohaselt vene emakeelega lastele oleks antud lapsevanema soovil võimalus õppida ringitundidena süvendatult eesti keelt, et neil oleks lihtsam jätkata soovi korral kodulähedases gümnaasiumis või Pärnus eestikeelses õppes.



Keerup nentis, et rahaline kitsikus tänavu sama kava esitada ei lubanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles