/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2008/12/02/99996t1h05db.jpg)
Saime kord lugejakirja, milles mainiti, et soolise võrdõiguslikkuse voliniku kantseleis ei tööta ühtki meesterahvast. Volinik Margit Sarv kinnitaski, et peale tema töötab seal veel 0,75 töökoormusega nõunik Mari-Liis Sepper. Rohkem personali polegi!
Kalev Vilgats: Sooline võrdõiguslikkus lükkub esialgu edasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2009. aastal toimunud avalikul konkursil nõuniku koha täitmiseks oli 100 kandidaadi hulgas kolmandik mehi ja kaks kolmandikku naisi. Ametikoha nõudmistele vastav kvalifikatsioon oli kõige kõrgem valituks osutunud naisel, kirjutas Sarv toimetusele.
Pole õige käsitleda soolise võrdõiguslikkuse ja ilmselt perevägivallagi teemat vaid naiste seisukohast. Näiteks möödunud aastal oli soolise võrdõiguslikkuse voliniku poole pöördujate hulgas 40 protsenti mehi, kelle puhul tuvastati soolise diskrimineerimise ohvriks langemine.
Soolise võrdõiguslikkuse eest võideldes on vaja peale konkreetse riikliku poliitika ja programmi tööjõu ühendamist. Sotsiaalministeeriumis on kuue töötajaga soolise võrdõiguslikkuse osakond (vaid üks töötaja on mees!). See osakond tuleks viia soolise võrdõiguslikkuse voliniku alluvusse, siis saaks tema kantseleist ehk lõpuks büroo.
Ja midagi peab ette võtma meesspetsialistide kaasamiseks selles valdkonnas, muidu võib vabalt juhtuda, et järgmise “Jõulutunneliga” kogume raha meeste varjupaiga heaks.