Papiniidu sild varises ehitusvea tõttu

Pärnu Papiniidu raudteesilla kandekonstruktsiooni osa murdumise põhjustas silla ehitamisel tehtud projekti muudatus, ühes tükis olema pidanud detail asendati kahe eraldi detailiga. Samuti oli varingus süüdi ehitajate praak.

Sellisele järeldusele jõudis Edelaraudtee sillale tehnilise ekspertiisi teinud Tallinna tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituudi dotsent Väino Voltri.

Tehnikaülikooli ekspert ütles, et silla kandekonstruktsiooni osa, riigli otsa murdumise tõttu ei kannata silla kandevõime. “See on teisejärguline konstruktsioon, mis murdus,” selgitas Voltri.

Kaks nädalat kestnud uuringute järel taastati sillal rongiliiklus.

Raudteesilla üldise seisukorra hindas Voltri heaks. “Tõsist konstruktsiooniviga seal pole,” kinnitas ta.

Küll tuleks tehnikaülikooli dotsendi sõnade kohaselt jooksvalt remontida raudteesilla pealisehituse betoonplaate, mis on lagunenud. “Muidu võib sealt läbi kukkuda,” märkis ta.

Raudteesillast hoopis halvemas seisus on Voltri ütlust mööda Papiniidu maanteesild.

“Maanteesillal on isolatsioon riknenud,” seletas ekspert. “Vesi ja liiv jooksevad sammaste peale ja raudkonstruktsioon roostetab.”

Kokkukukkumisoht Papiniidu silda Voltri jutu järgi ei ähvarda, kuigi pika aja peale võib lagunemine ohtlikuks osutuda. “Kinni pole silda põhjust panna, aga mõistlik peremees hakkaks seda remontima,” ütles ta.

Edelaraudtee infrastruktuuriteenistuse direktor Jaan Ratnik lubas, et raudteesild remonditakse kevadsuvisel hooajal, kui maapind muutub pehmeks.

Ratnik lausus, et siis toestatakse varisenud osa kohal olev sillapiire, et inimesed või praht sealt alla ei kukuks. Samuti kavatseb Edelaraudtee vahetada silla pehkinud liiprid, puhastada drenaazhi, remontida väiksemaid betoonidefekte ja teha värvitöid.

Papiniidu maanteesild peaks remonti minema järgmisel aastal, kui maanteeametil on plaanis Euroopa Liidu ISPA fondi toel hakata remontima Pärnut läbiva Via Baltica magistraali lõiku.