Kaljukitses sündinud Jaak Valge ronib üle igast takistusest

Linalakk maapoiss Jaak Valge tahtis õppida agronoomiks, sest selles ametis saanuks ta endale mootorratta, aga tüdrukute toas käimise pärast tehnikumist välja visatud noormeest haris elukool nii põhjalikult, et temast on saanud Pärnumaa tuntumaid ettevõtjaid.

Toitlustuse, kaubanduse ja kütusemüügiga tegeleva AS Vabarne juhataja ja Lepanina hotelli omanik Jaak Valge (47) ei häbene seda, et on maalt pärit. Häädemeeste külje all Pulgoja külas kaunis kaasaegses kodus elab ta abikaasa Virge ja emaga. Jaak oli veidi üle kolme ja vend Rein juba kaheksa täis, kui nad Tihemetsast sinna kolisid.

“Vanematele oli see nagu unelmate kodu,” seletab Jaak Valge hoogsalt. “Ema suurim unistus oli elada seal, kus on meri ja lähedal asfalttee ning männimets.”

Niisuguses ümbruses kasvanud Jaak Valge kinnitab, et tal ei ole olnud mingit soovi minna külast ära, Tallinna näiteks. Teda ei tõmba linn ega eliitrajoonide elustiil, tema kui tegija marjamaa on kodukandis Pärnumaa edelaosas. “Minule jääb see ainukeseks koduks ja ma jään siia elupäevade lõpuni,” ütleb ta nagu tõotust.

Elaks pankrotigi uuesti üle

Hallineva peaga Jaak Valge kinnitab, et kui ta astuks ettevõtlusse täna, teadmata, mis ees ootab, ei teeks ta üheksakümnendate algusega võrreldes midagi teisiti. Ei väldiks isegi 1996. aasta pankrotti, sest kolme talle kuuluva ettevõtte maksujõuetus karastas ise enda jõul ärimaailma sukeldunud meest suhete ja suhtumiste tasandilt.

Olulisim kogemus, mille lohistasid endaga TÜ Amore, AS Vennad Valged & Co ning AS Edela-Eesti Savitööstuse miinusmiljonid, oli see, et korraga ei saa tegelda nii erinevate ettevõtmistega nagu majutamine, toitlustamine, kaubandus, kütuseäri, telliste vorpimine ja puidutöötlemine.

Mõra Häädemeestel õitsvasse ettevõtlusse lõi ülerahastamine. Laienemiseks oli omanikul vaja võtta laenu, aga intress surmas tema kavatsused. Jaak Valge kinnitab, et krooni intress oli tollal 84 protsenti aastas.

“Heidan endale ette, et ma ei tulnud siis maa peale,” möönab ta kuus aastat hiljem. Ümbruskond ei süüvinud ettevõtluskliima ennustamisse, pahatahtlikumad keeled keerutasid raha kantimise ümber ja igatsesid näha käeraudus nooremat Valget.

“See oli etapp, kus ma olin pikka aega tervisega hädas,” tunnistab Jaak Valge. “Kui see oleks olnud mulle kerge ja oleksin olnud selles kõiges osaline, ei oleks ma põdenud, oleksin käega löönud ja alustanud uuesti.”

Kevadel 2002 pulbitseb Jaak Valgest ülevoolavat energiat. Ta on suutnud endale tõestada, et suudab uuesti alustada - sisuliselt nullist.

Valge suund on puhkemajandus ja kand kodukandis taas kõvasti maas. Nõukogudeaegsete sanitaarseadmete ja tuulest puretud tellisseintega Lepanina puhkekompleks on paari aastaga uuendatud. Hooaeg algab peagi, pallimänguplatsile ja minigolfiväljakutele lisaks ootavad järge forellitiik, saun ja mullivannid.

Tunamullu läks Jaak Valge tollase motelli müügitingimusi Pärnus Savi tänavasse uurima, omamata selle tarvis kroonigi. Lepanina eest küsis omanik 1,7 miljonit. Käed lõid müüja ja ostja enne, kui raha laekus.

Tänavu ostis Valge Liivi lahe kaunil kaldal Lemmeranna suvekodu, mis suveks korda teha tuleb. Häädemeeste südames teeb paariaastase pausi järel uksed lahti Valge hotell, mis oli üks Jaagu esimese ettevõtlusperioodi stiilseim märk.

Kosmonautide suvila andis pagasi

Kaljukitse tähtkujus sündinud ja loomult jonnakalt üle takistuste roniv Jaak Valge hakkas ettevõtluspagasisse kogemusi koguma stagnaajal Lepanina naabruses. Siin, Jaagupi külas asus Vzmorje puhkebaas ehk kosmonautide suvila. NSV Liidu täppismasinaehituse instituudile kuuluvas kinnises puhkusekohas käisid hästi turvatud nimetud, kes tulid ja läksid nagu vaimud, nende seas maailma esimene naiskosmonaut Valentina Tereshkova ja esimesena avakosmosesse väljunud Aleksei Leonov.

Tuletõrje autojuht Jaak Valge tundis majoripagunitega ülemust sedavõrd, et tahtis temalt aastavahetuseks värvilisi rakette. Tuttava asemel seisis Valge vastamisi võõraga. Too teadis, et Jaak elab lähedal, käib linnas tööl ja on kutseline autojuht.

Raketiküsijale tegi major ettepaneku tulla puhkebaasi autojuhiks. Mees võttis tööpakkumise vastu, nii säästis ta aega Pulgoja kodule ja lillede kasvatamisele, millega pere ema õhutusel lisaraha teenis.

Kevadel 1983 otsis Moskva Vzmorjele uut juhatajat, sest linnamehi ei pidanud too maanurk kaua kinni.

Lõõpimisi ütles autojuht Valge ühel kandidaadi äraütlemisega lõppenud sõidul, et mis te tast ikka otsite, ma hakkan ise juhatajaks. Vene mehed ei mõistnud nalja: Valge kutsuti kõrgepagunilise komisjoni ette ja talle pakuti juhataja kohta.

“Siis ma ütlesin need sõnad kohe: “Nali naljaks, ma võin kõike teha ja võib-olla saan hakkama ka, aga ma lõpetasin kaugõppes keskkooli, ma ei lähe ülikooli ja minu tingimus on, et te säilitate mulle autojuhi koha.””

Kuus aastat oli Jaak Valge Vzmorje juhataja, teda ei sunnitud isegi NLKPsse astuma.

Eesti taasiseseisvumise järel hõivas hooned piirivalve. Jaagupi kordoni all loksutavad lained aga Häädemeeste valla ilusaimat liivaranda, kuhu pilku heites tõmbab puhkemajanduse arendaja Jaak Valge süda valusalt kokku.

Puulõhkuja teab raha väärtust

Metsas 15aastasena puulõhkumisega leivateenimist alustanud Jaak Valge teab raha väärtust. Tema lapsepõlvekodu ajas läbi kolhoosnikust ema ja metsatöölisest isa napi teenistusega.

“Ma teen vahet, kuhu ma raha kulutan,” mainib Jaak Valge, kes rahulikult käib paar aastat sama kampsuniga ega kanna käekella. Tema riietus ei kleepu ülikalliste firmamärkide külge, millega kodukootud ärieliit seltskonnakroonikutele eputab.

Maaperest pärit Jaak Valge ainus seljatugi on olnud töötahe. Selline, mis lubas Eesti Krediidipanga nõukogu esimehel Rein Otsasonil temasse uskuda, aidata mees üle pankrotilöögist ning veenda ta läbimõeldumalt tegutsema. Neil, eri põlvkonna esindajatel, pole põhjust olnud teineteises pettuda.