Maailm on tänu massikommunikatsioonide ja tehnoloogia arengule väga väikeseks jäänud. Seda enam on põhjust muret tunda üha süveneva vastasseisu pärast eri religioonide ja riikide vahel. Iga lokaalsena tunduv konflikt võib lahvatada kolmandaks maailmasõjaks.
Palestiina umbsõlm: kas III maailmasõja põhjus?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
19. sajandi kuulus Briti juudisoost poliitik, peaminister ja kirjanik Benjamin Disraeli hoiatas oma 1846. aastal ilmunud raamatus Coningsby maailma rahvaid salaseltside ja kulissidetaguse poliitika hukutava mõju eest.
Kulissidetagusele salapoliitikale pühendatud raamatuid on ilmunud sadu.
Kõrgvabamüürlasest USA president Franklin Delano Roosevelt nentis: Poliitikas ei toimu midagi juhuslikult. Kui midagi juhtub, võib kindel olla, et see oli nõnda planeeritud.
Pikei plaan
1871. aastal koostas kõrgeima kraadiga illuminaat (ld keeles illuminatus - valgustatud, 1776. aastal Adam Weishaupti eestvõttel Saksamaal asutatud illuminaatide ordu liige, ordu tegutseb mõjukaima salaseltsina tänapäevani) rassistliku salaseltsi Ku Klux Klan asutaja kindral Albert Pike USAs Arkansases plaani, kuidas kolme maailmasõja ja mitme revolutsiooniga maailmas võim üle võtta.
Plaan oli geniaalselt lihtne. Ideoloogiate vastasseisu tuli igati õhutada, et puhkeksid suured sõjad.
Esimene maailmasõda pidi hävitama kolm keisririiki (Venemaa, Saksamaa ja Austria-Ungari), mis olid salaseltside suurimad vastased ega suutnud nende mõju ohjeldada.
Sõja lõppedes pidi Venemaast saama kristlusevastane jõud, mille abil illuminaadid asuksid pealetungile kristlikele riikidele.
Teine maailmasõda pidi puhkema juutide ja äärmusliku rahvusideoloogia konfliktist, mille tagajärjel tekiks juudi riik ja kasvaks illuministliku poliitika eesmärke täitva Venemaa mõjuvõim.
Kolmanda maailmasõja pidi põhjustama juutide ja islamimaailma vastasseis.
Mõtlemisvõimeline kodanik avastab ehmatusega, et üldjoontes on Pikei plaan täide läinud. Küsimus on vaid kolmanda maailmasõja puhkemises. Kas selle alguseks lugeda 2001. aasta 11. septembrit, jääb ilmselt tuleviku ajaloolaste otsustada.
Palestiina konflikt
29. novembril 1947. aastal võttis ÜRO peaassamblee vastu otsuse, mille järgi Briti mandaatterritoorium Palestiina jagati kaheks osaks, kus pidid tekkima Iisraeli ja Palestiina riik.
Juudid ei jäänud selle otsusega rahule ja araablaste küla Deir Yassini ning Jeruusalemma araablaste linnaosa hävitamisega algas 1948. aasta 14. mail esimene juudi-araabia sõda, mille ajal pool miljonit araablast oma kodudest minema kihutati.
Konflikti talitsema saadetud Punase Risti president, sõja lõpus kümneid tuhandeid juute natside koonduslaagrist päästnud krahv Folke Bernadottei tapsid 1948. aasta 17. septembril juutide relvarühma Stern võitlejad.
Iisraeli-araabia sõjad on juutidele seni edukalt lõppenud tänu USA hiiglasuurele relva- ja rahaabile.
Seni on USA alati juutide poolel olnud, ignoreerides arvukaid ÜRO resolutsioone. Arvestades väljavalitud rahva ülisuurt mõju USA poliitikas, rahanduses ja massiteabes, ei ole Ameerika toetus imekspandav.
Iseasi, kas ebaõiglust saab lõpmatuseni relvade ja rahaga püsti hoida. Viimase aja sündmused on näidanud, et ei saa.
USA poliitika Iisraeli suhtes on hakanud muutuma, sest araabia maad on ühtsuse säilitanud ja väga suur osa maailma majandust mõjutavast naftast pumbatakse just nende riikide territooriumil puuraukudest.
Euroopa Liit näib toetavat palestiinlasi, sest pragmaatiliste poliitikute hulgas on neid, kes tunnevad uuemat ajalugu ja on taibanud, et islamimaailm ei kavatse palestiinlaste toetamisest loobuda.
Ilmselt on selgeks saanud, et oma riigi eest võitlevate palestiinlaste terroristideks nimetamine ei tee probleemi olematuks, sest ÜRO otsusega loodud Palestiina riigi territoorium on Iisraeli okupatsiooni all.
Kas III maailmasõda on alanud?
Internetilehekülgedel on piisavalt fakte, mis annavad mõtlemisainet New Yorgi ja Washingtoni sündmuste suhtes. Paljud on tabanud ennast küsimas: kas 11. septembri sündmused toimusid ikka nii, nagu massiteabevahendid meile serveerivad?
Ilmselt jääb paljugi veel pikkadeks aastateks saladuseks. Siiani pole selgunud, kellele jäi ette salaseltsidesse mittekuuluv katoliiklasest president John Kennedy.
Kindlasti tasub mõtiskleda illuminaatide ühe juhi Albert Pikei enam kui 100 aastat tagasi tehtud plaani üle.
Lisan, et Pikeile pühendatud sammas seisab Washingtoni kesklinnas.
Ausambal on kirjas, et tegu oli sõduri ja poeediga.
Tiit Madisson, mõtlev rahvuslane