Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
parnu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Rootsi ajaloomuuseum tagastas Mihkli koguduse aarded

Eesti rootslaste dramaatiline põgenemine üle Läänemere Teise maailmasõja ajal on Rootsis tuntud ajalooepisood. Et koguduse liikmed võtsid lahkudes kaasa kirikuvara, oli saladus, sest kardeti, et NSV Liit võib kirikuriistu tagasi nõuda.

Nüüd on osa neist esemetest jõudnud tagasi Eestisse.

Sigurd Curmani erakogu

Kui vaenuväed Tallinnale lähenesid, hakkas Rootsi Mihkli kiriku pastor pakkima armulaua hõbedat, altari tekstiilesemeid, krutsifiksi, ristimiskaussi. Samuti toimiti saartel ja piki rannikut, kus asusid Eesti rootslaste kogudused. Ühel Vormsi köstril õnnestus ära tuua väärtuslik kiriku kantsel.

Eri aegadel saabus koguduste vara põgenike paatides ja laevadega üle Läänemere Rootsi. Pärast lahkumisjumalateenistust enne viimast organiseeritud reisi 1944. aastal võtsid koguduse liikmed endaga kaasa nii palju, kui nad kanda jaksasid. Konspiratsiooni huvides hoiti koguduste vara riikliku ajaloomuuseumi keldris Sigurd Curmani erakogu nime all.

Sigurd Curman oli Rootsi riigiantikvaar ja juhtis komitee tegevust, mille ülesanne oli põgenike eest hoolitsemine nende Rootsi saabumise järel.

Kirikuvara ümber valitses saladuseloor veel seitsmekümnendate aastate algul, esimest korda eksponeeriti ajaloolisi esemeid alles 1976. aastal.

Rootsi Kultuuri Sõbrad

Nõukogude ajal kasutati Rootsi Mihkli koguduse ruume spordisaalina, ent nüüd on need tänu Rootsi abile renoveeritud ja õnnistatakse uuesti sisse 5. mail.

Ajaloomuuseumi juhataja Krister Berg leiab, et need eesti-rootsi kultuuripärandit esindavad kirikuesemed on hästi täitnud oma ülesannet muuseumieksponaatidena.

Kirikuvara Rootsi toomine valgustab dramaatilist ajalugu, niisamuti nagu esemete tagasiviimine räägib palju praegusest olukorrast, leidis Berg.

Otsus koguduse vara Tallinna tagastada on läbirääkimiste tulemus ajaloomuuseumi, Mihkli koguduse ja Svenska Odlingens Vänneri (SOV - Rootsi Kultuuri Sõbrad) vahel.

SOV on eestirootslaste ühing, mis asutati Eestis 1909. aastal. ”Et kedagi neist, kes Mihkli koguduse vara Rootsi tõid, pole enam elavate kirjas, oleme arvamusel, et otsustusõigus on meil. Nii olemegi otsustanud, et esemete õige koht on Mihkli koguduses Tallinnas,“ ütles SOVi esimees Sven Salin.

Sel suvel pannakse kaks 18. sajandist pärinevat kirstu ja 14 tekstiileset kirikus vaatamiseks välja. Pidulikel juhtudel võetakse kasutusele krutsifiks ja armulaua hõbe.

Praegu arutatakse, kuidas toimida esemetega, mis pärinevad Vormsilt, Ruhnust ja Riguldist.

Kui Vormsi kirik 1990. aastal taas sisse õnnistati, ei olnud Eesti veel iseseisev, seetõttu otsustasid SOV ja Vormsi koguduse liikmed teha kantslist koopia, mitte tagastada originaali.

Rootsi Mihkli koguduse kiriku renoveerimist on toetanud nii Rootsi kuningriik kui Rootsi Mihkli kiriku fond, mis annetas töödeks kaks miljonit Rootsi krooni.

Rootsi Mihkli kiriku sisseõnnistamisel osalevad 5. mail Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia.

Kiriku õnnistab EELK peapiiskop Jaan Kiivit ja jutluse peab Stockholmi piiskop emeeritus Henrik Svenungson. Mihkli koguduse õpetaja on Rootsist pärit Patrik Göransson.

Svenungson on suur Eesti sõber, kes on tegutsenud aktiivselt Rootsi koguduste kontaktide loomisel kogudustega Eestis. Ta aitas Mihkli koguduse kiriku renoveerimist korraldada.

1992. aastal, pärast Eesti iseseisvuse taastamist anti okupatsiooni ajal lagunenud kirik taas loodud Rootsi kogudusele tagasi.

Kuningapaari visiit kui tunnustus Eestile

Rootsi kuningas ja kuninganna käisid Eestis esimest korda kolmepäevasel visiidil 1992. aasta aprillis.

Tookord külastas kuningapaar Mihkli kogudust ja selle liikmed olid kogunenud kirikusse oma kuningat tervitama.

Nii nagu tema vanavanaisa, vanaisa ja isa, jäädvustas Carl XVI Gustaf koos kuninganna Silviaga oma nime marmorplaadile. Kui ilm ja aeg võimaldavad, käib Rootsi kuningapaar ära veel Haapsalus.

Selles, et Rootsi kuningas ja kuninganna osalevad Rootsi Mihkli koguduse kiriku sisseõnnistamisel, on sümboolne tähendus Eestile kui iseseisvale riigile. Mõistagi on kuningliku paari visiit tähendusrikas sündmus Eesti ja Rootsi suhetes ning avaldab mõju Läänemere-äärsele koostööle.

Eesti-Rootsi suhted on olnud traditsiooniliselt head.

Joel Haukka, Stockholm

Tagasi üles
Back