Uue muru rajamisel tuleks ettevalmistustööd teha korralikult, sest rajatud muruplatsi on raske ümber teha.
Nurmiko-Kaisa aianduskeskuse agronoomi Anne Ansperi sõnade järgi on praegu paras aeg muru külvata. Ansper rääkis, et kui uuele krundile soovitakse panna kasvama muru, ei tohiks ettevalmistustöid alahinnata.
Muruseemet tuleb valida
Kõigepealt küntakse või kaevatakse muruplats läbi ja jälgitakse, et toitainerikka huumuskihi paksus oleks vähemalt kakskümmend sentimeetrit - nii palju vajab taim kasvamise aluseks.
Kui huumuskihti ei ole nii palju, tuuakse seda juurde. Ansperi väitel pole mõtet kihti asendada ainult turbamullaga, sest see kuivab oma kerguse tõttu kiiresti läbi. Turbast mulda segatakse tavalise aiamullaga.
Muruseemne valikul tuleks mõelda, kas muru hakkab kasvama varjus või kuivas paigas ja kui palju sellel tallatakse.
Tallamiseks sobib kõige enam spordimuru, mida tavaliselt kasutatakse jalgpalliplatsidel. Kodumuru talub mõõdukat tallamist ning kannatab hästi välja kodused piknikud ja murumängud. Oluline on selgeks teha külvinorm: mida rohkem muru tallatakse, seda enam seemet tuleb külvata, kuid mitte vähem kui kakskümmend grammi ruutmeetri kohta.
Külvamiseks mõeldud pind ei pea olema sile, mõni kerge küngas või madalam koht teevad üldmulje ehk huvitavamakski, vältida tuleks siiski suuri nõgususi, kuhu võib sademevesi koguneda. Kõige parem oleks Ansperi jutu järgi valmistada muru külvamiseks mõeldud pind ette sügisel, kevadel veetakse vajunud kohtadele mulda juurde ja rullitakse uuesti.
Umbrohujuured korjatakse mullast välja. Enne külvi kobestatakse maa õrnalt rehaga, et pind oleks hapnikurikas.
Muru külvamiseks on sel aastal parim aeg aprilli lõpp, sest siis on maa piisavalt niiske. Vahetult enne külvamist tuleks väetada maad muru põhiväetisega.
Et muru kasvaks ühtlaselt, soovitas Ansper jagada külviks mõeldud seemnekogus kaheks. Üks osa külvatakse ühtpidi, teine teistpidi. Kui külvatakse ainult ühtepidi, võib muru hakata kasvama triibuti. Kevaditi tuleks lisada murule ergutusväetist.
Niita tuleb ettevaatlikult
Kui väetis on pandud ja muruseeme külvatud, rehitsetakse maad veel kord, et seeme mulda läheks.
Silmas peab pidama sedagi, et seeme ei satuks liiga sügavale, kus ta ära mädaneb, ega jääks pinnale, kus linnud ta nahka panevad. Piisav sügavus on kuni üks sentimeeter. Pärast külvi rullitakse maa üle, et seeme kindlalt mullas oleks.
Esimesed rohelised taimed kasvavad korralikult ette valmistatud platsile kahe nädala pärast. Esialgu ei või noorel murul käia, esimese pügamise tohib ette võtta siis, kui taime kõrgus on üle kümne sentimeetri, siis on taim korralikult juurdunud.
Et noored taimed on õrnad, tuleks neid esialgu niita vikatiga, mis ei tiri taimi mullast lahti, nagu seda teeb muruniiduk. Kui vikatit ei ole ja niidetakse niidukiga, käiakse muru pärast niitmist rulliga üle, sellega surutakse taimed mulda tagasi.
Vaenlane sammal
Muru kõige suurem vaenlane ja rikkuja on sammal.
Ansperi jutu järgi on sambla tekkel viis põhjust; liigniiskus, varjuline koht, toitainete puudus, liiga madal pügamine ja happeline pinnas. Happelisuse vastu aitab lubja või kriidi puistamine.
Kui sammal on murus, saab temast lahti samblaeemaldaja pritsimislahusega. Paari nädalaga kuivab sammal ära, see tuleb välja rehitseda ja vajalikesse kohtadesse uus muru peale külvata.
Muru teine vaenlane on võilill, mille hävitamiseks kasutatakse võililletorkijat. Sellega tõmmatakse võilille põhijuur välja, kuid kõrvaljuured jäävad mulda.
Kõige efektiivsemaks peab Ansper mürki, mis hävitab kaheidulehelised taimed, jättes üheidulehelised puutumata.
Kui võililli on vähe, võib neile mürgilahust otse pähe pritsida, mürk läheb lehtede kaudu taime väiksemate juurteni välja, lõpuks taim kärbub. Kui võililli on palju, tuleb muru tervikuna pritsida.