Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/03/17/2899954t1h185e.jpg)
Vanalinnastuudio näitleja Rita Raave (pildil) eksponeerib Pärnu uue kunsti muuseumis 15 õlimaali, edastades visioone katedraalist.
Raave avas Pärnus näitust esimest korda, ehkki see on tal juba seitsmes väljapanek. Katedraalipildid on valminud viimasel aastal.
Rita Raave, kuidas sai teist maaliv näitleja?
Kolm-neli aastat olen üldse kunstiga tegelnud ja võib jääda mulje, et mul on näitusi rohkem kui põhitööd. Esimene näitus oli mul naljaga pooleks neli aastat tagasi Ugalas.
Tegin Ugalas ühte rolli ja näitasin peanäitejuht Andres Lepikule oma maalidest tehtud fotosid. Tema ütles, et oi kui tore, too need teatrisse ühes. Mul oli hea meel, et keegi neist piltidest pidas. Paar aastat hiljem mõtlesin, kuidas ma neid pilte üldse julgesin välja panna.
Teisalt oli esimene näitus mulle nii suur stiimul, et kui seda polnuks, võib-olla ma poleks maalimisega jätkanud.
Kui näitlemine on teile töö, siis mis on maalimine?
Maalimine pole mulle kohustus. Etendusele tuleb minna kell seitse ka siis, kui parajasti ei tahaks. Aga pilti tegema pole ma veel pidanud ennast sundima. Vastupidi, ma õudselt tahan, aga ei ole aega.
Seda võin küll öelda, et kolmandat asja ma enam teha ei jõuaks. Mõni arvab, et kahte asjagi pole võimalik korraga teha, sest tõeliselt võib pühenduda ainult ühele tegevusele.
Mis annab teile inspiratsiooni?
See on nii keeruline küsimus. Elujõudu annab mulle armastus (Rita Raave ohkab), kõige vastu. Eelmisel kevadel oli mul Vanalinnastuudios näitus ja neile töödele hakkas esimest korda ilmuma katedraalimotiive.
Katedraalidel on eriline ja seletamatu lummus. Katedraal on inimese looming, aga inimene on jumala looming.
Ma pole küll sügavalt religioosne inimene, aga katedraalidel on tohutu mõju.
Mis oleks Pariis ilma katedraalideta?
Pühakojad on piltidel ebamäärased, domineerib mingi muu tunnetus, mida ma pole kätte saanud
Olen loomult romantik ja maalidel kujutatu on seotud minu unistustega ning on ebareaalne. Värvid pole mulle probleem, nendega olen alati hästi läbi saanud.
Kas tehnilised võtted omandasite tasapisi, soovist väljendada oma ideed?
Uurisin ja küsisin Põldroosilt, kuidas see käib.
Muidugi ei tahtnud ma, et ta poolikuid töid näeb, tahtsin ise pusida.
Mulle meeldib, kui ta vaatab mu valmis pilti ja ütleb, mis meeldib, mis mitte.
Teinekord ta karjatab, et Rita, ära seda tööd enam puutu, aga siis ma just nimelt puutun.
Näitekunst ja maalikunst on mõlemad loomingulise eneseväljenduse viisid.
See on nende alade ainus ühisjoon. Need on ikka täiesti erinevad asjad.
Maalimise protsess on üleni suur rõõm, mäng ja põnevus. Armastan näitlemistki ning üritan tegutseda nii, et teatritöö ei kannataks.
Lapsena tahtsin hoopis kirjanikuks saada.
Kas teil on teisigi kokkupuutepunkte Pärnuga?
Ma elasin siin esimesed neli eluaastat, Suur-Sepa ja Väike-Kuke nurga peal. Pärnu on mu kodulinn, varajase lapsepõlve linn.