Kadri Jäätma: savist saab teha nii Savisaart kui Savi

Just nii arvab Riigikogu liige, kunstnik Kadri Jäätma, kelle juured on Pärnumaal Navesti jõe ääres Rätsepa külas Allikal.

“Ma olen kõik oma teadliku elu suved veetnud vanaisa Tiituse Mihkli talus. Minu elukogemused, esimesed tööoskused ja teadmised on just sealt saadud. Meie suvekodu on ju praegugi seal,” ütleb Jäätma, kes on iseenesest Nõmme tüdruk, lõpetanud Nõmme gümnaasiumi ja hiljem kunstiülikooli keraamika erialal.

“Savi on tõepoolest hea materjal, millest saab kõike teha. Mis ideed sinna sisse panna, see oleneb kunstnikust,” märgib ta oma ideede toormaterjali savi kohta.

Poliitikki on looja

Jäätma ei vastanda kunstniku ametit ja oskusi poliitiku omadele. “Kunstiharidus ja kunstniku sotsiaalne närv loovad hea aluse hea poliitiku kujunemiseks. Ka poliitik peab olema looja, oskama protsesse tunnetada ja tulevikku projekteerida, nägema tervikut.

Miks peaksid kõik poliitikud vaid juristid olema, kes oskavad paragrahve tõlgendada?” arutleb Jäätma, pidades poliitikukarjääri oma isiksuse loogiliseks arenguks.

Kunstiteoste loomise asemel tegeleb Jäätma nüüd riigiehituslike ideedega.

Hiljaaegu jõudis Jäätmani Norra kuningalt saadud Rüütliristi I järgu orden.

“See oli peaaegu nagu postuumselt saadud,” naljatab ordeni kavaler ja meenutab, kuidas ta neli aastat tagasi kunstnike tänava, Katariina Gildi vanemana Norra kuningannat vastu võttis. Selle eest siis kombe kohaselt orden, mis alles aastaid hiljem temani jõudis.

Aga just Katariina Gildi juhtides mõistis Jäätma, et sellest ei piisa, kui parandad maailma ühes väikses nurgas. Kui sul on midagi öelda, pead sõna sekka ütlema riigi tasandil.

“Olen kogu aeg huviga poliitikat jälginud, aga siiani polnud võimalust aktiivselt kõiges kaasa lüüa. Õpingud, lapsed,” loetleb kolme poisi ema esialgse kõrvalejäämise põhjusi.

Naiivne maailmaparandaja

Balti keti ajal oli ta kolmanda pojaga sünnitusmajas, vaatas sündmust telerist ja haigla aknast. “Omapoolseks protestiks keerasin teleri nii, et venelased, keda oli tol hetkel sünnitusmajas palju, ei saanud oma kanaleid vaadata,” itsitab ta.

Nüüd on Jäätma juba kaheksa aastat olnud Isamaaliidu liige. Teda kannustab maailmaparandusele siiras usk, et poliitikat saab ausalt ja omakasupüüdmatult, vaid riigi ja rahva huvides teha. Kas pole ta sinisilmne?

“Aga mul ongi sinised silmad. Kui usku ka ei ole, astu kõrvale ja tunnista, et maailm on koht, kus ei ole mõtet elada. Siiski on maailm koht, kus on mõtet elada ja elu paremaks muuta,” kinnitab poliitik.

Praegu tegeleb ta kõige muu kõrval Isamaaliidu pereprogrammi koostamisega.

Jäätma tunnistab, et maailmaparandamises on talle eeskujuks vanaisa, kes oli kohalikus elus aktiivne, osales seltsides, näiteringis ja puhkpilliorkestris. Ja ehitas oma raha eest silla üle jõe, et lapsed saaksid ohutult Viira kooli minna.

“Jäämineku ajal ei pääsenud lootsikuga üle jõe. Vanaisa oli nooruses pealt näinud, kuidas üks koolikaaslane uppus. Seal sündiski unistus sillast, et ükski laps ei peaks enam kooliteel hukkuma,” rääkis Jäätma.

Sild sündis Kadri ema, Liidia Jäätma projekti järgi. Teise silla ehitas Tiituse Mihkel Jõesuu poe juurde üle Pärnu jõe.

Elukool staaride keskel

Kadri Jäätma ei saanud kõigepealt kuulsaks mitte kunstniku või poliitikuna, vaid Sulev Nõmmiku telefilmis “Siin me oleme” peretütar Liinana, kes Timmule mehele läks.

Keskkoolineiuna oli Jäätma koguni kahel suvel filmivõtetel. Traagilises filmis “Reigi õpetaja” mängis ta titeootel külatüdrukut. Õppis episoodiks lehmalüpsmisegi ära. Montaazhis muudeti filmi lõppu ja tema osa jäi välja. Aga ta oli silma jäänud.

“Need olid fantastilised suved. Olin koos tuntud näitlejate ja lavastajatega, õppisin neilt eluks väga palju,” võtab Jäätma kaks koolisuve kokku ja loetleb oma eeskujusid: Mikk Mikiver, Elle Kull, Ita Ever, Lia Laats, Sulev Nõmmik.

“Lauri Nebel Timmuna ei võtnud vist mind tõsiselt, olin ju noor ja algaja. Norisin juba Nõmmikult, kas ma ei võiks võtta teist poissi, seda Väino Puurat.”

Filmivõtete vaheaegadel üritas Jäätma joonistada ja maalida. “Mul olid värvid kaasas. Kõik näitlejad õpetasid ja hoidsid mind, andsid nõu: ära hakka näitlejaks, see on nii raske, hakka kunstnikuks, see ei ole hingele nii valus,” meenutab ta.

Jäätma tunnistab, et läks ka päriselt mehele umbes samamoodi kui filmis Timmule. “Kui ütlesin emale, et lähen Keckile, siis vastas ema: see film on su ära teinud.”

Meespere toetab

Abikaasa Marko Kekishev on pärit Pärnust, lõpetanud 4. keskkooli ja kunstiülikooli ning töötab kujundusgraafikuna.

Pärast ülikooli lõpetamist, kui lapsed olid väiksed ja pere elas maal, oli Kekishev Viira koolis füüsika-, kunsti- ja käsitööõpetaja.

“Minu perekond toetab mind. Keegi ei saa poliitikat süvenenult teha ilma koduse toetuseta. Enne kui hakkasin Riigikogusse kandideerima, võtsin perekonnanõukogu kokku ja küsisin, kuidas mu kallid mehed selle peale vaatavad. Nad otsustasid üksmeelselt: võid minna küll,” jutustab pereema.

Jäätma räägib, et tal on isegi poegadest suurt tuge. Kõige tugevam tugi on keskmine poeg, 14aastane Ott, kelle kümneaastasena tabanud raske haigus on ratastooli surunud ja kes seetõttu ise peaks kõige rohkem abi vajama.

Pere hoiab kokku. Nii 15aastane Mart kui 12aastane Jaan püüavad haiget venda igati aidata, isast-emast rääkimata.

Keegi pole veel lootust kaotanud, et Oti organism haigusele vastu peab või meditsiiniteadus uusi lahendusi pakub. Või juhtub ime.

Hingele tuge saab Kadri Jäätma jumalasõnast ning kirikust.

“Kõige kallim on aeg, mida olen koos kõige armsamate inimeste, oma pere ja oma lastega koos veetnud. Seda aega ei osta mingi raha eest,” mõtiskleb ta.