Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjamaine
jazz
on euroopa
jazz
i ilmekaim vorm. Sellise muusika kõlaesteetika erineb ameerika
jazz
ist märgatavalt. Refleksiivne, maastikupilte silme ette manav muusika võib olla laetud metsiku pingega ja põleda kõrgel temperatuuril.
Kirglikkuse saavutamiseks peab olema veendunud oma muusika eluõiguses ja leidma tee oma tunnete väljendamiseks.
Eesti integreerumisel Põhjalasse ja Euroopasse on Rulls Royce kui esimesi pääsukesi teretulnud. Kohapeal on jazzivagu küntud aastakümneid, kuid just reaalsed kontaktid ja ideede vahetus annavad kuulumistunde, äratundmisrõõmu ja loovad veendumuse, et meil on õppida ja palju andagi.
Rulls Roycei kontserdil kõlanud muusika polnud just üliatraktiivne, pigem intro- kui ekstravertne. Esmane taotlus polnudki publikuga flirtida.
Rulls Royceist väärib esiletõstmist norra trompetisti Per-Willy Aaserudi, klarnetist Meelis Vindi ja kitarrist Marek Taltsi ekstaatiline mäng.
Toomas Rull on tuntud eelkõige maitseka ansamblistina, kel puudub enese eksponeerimise tarve. Pärnus piirdus ta lühikese trummisoologa lõpuloos. Jääb oodata kontserti, mis julgustaks tema solistivõimeidki. Need on olemas.
Põhimõtteliselt võiks Rull teha kohvikuõhtu Mulle meeldib see muusika, kus ta mängiks valikut oma lemmiklugudest. Kuid Rull pole diskor, vaid muusik. Niisiis sobib tema esinemiste pealkirjaks Mulle meeldib sellist muusikat teha.
Rullile oli kontsert oluline teetähisena, ülejäänud muusikutele tähendas see järjekordset projekti. Kahjuks ei leitud hea mõtte arendamiseks küllalt aega proove teha, et eelkõige üksteisega suhelda ning koos luua. See on ülioluline, kuid harva saavutatav.
Siiri Sisask on nähtus. Tal on jutustada oma lugu. See on lapselikult surmtõsine ja elu suuri küsimusi küsiv. Vahel on Sisask teadjalt lootusrikas ja helge, alati siiras ja vahetu. Ja inimestele meeldib tema lugusid kuulata, nagu näitas autorodu kuursaali ees.
Sisaski lood kõlasid uues seikluslikus ja improvisatsioonilises keskkonnas imeõigesti.
Saksamaalt saabunud jazzimuusikud said ennast välja elada abstraktseimais instrumentaallugudes ja soolodes. Kristjan Randalu seatud lauludele lisasid nad jazziga vürtsitatud maailmamuusikalise tausta.
Sisaski vaimsus tuli hästi esile. Just vaimsus sidus stiihilise paabeli tervikuks. Isegi oriendilaenud kõlasid orgaaniliselt, Sisask moondas eestilikuks tuva kõrilaulugi.
Sander Udikas, muusik