Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vt PP 30.04. Veel soojast veest ja soojusest
Sooja vee kulude jagamine korterelamutes on ühistute ja majavalitsuste üks valusamaid probleeme, mistõttu tuleksin nende kulude tekke ning jagamise juurde veel kord tagasi.
See, et kõigi kulude jagamise põhimõtted kehtestab ühistu oma põhikirjaga, on selge. Soojusenergia kulu vee soojendamiseks ja selle jagunemist püüan siinkohal täpsemalt käsitleda.
Olen arvamusel, et sooja vee kulude jaotuse detailne selgitus lisab ühistute juhtidele pigem probleeme, kui aitab neid lahendada, ent siiski.
Kuupmeetri vee soojendamiseks kuluv energiahulk arvutatakse nii:
(55 kraadi - 5 kraadi) x 1,163 x 10-6 x 420 kr/MWh = 24,4 kr/m³, kus 1,163 on üleminekutegur kaloritelt vattidele, 10-6 aga kümnendkoha teisendus vattide ja megavattide vahel.
Kui võtta külma vee kuupmeetri hinnaks 20 krooni, tuleks sooja vee hinnaks elamu soojasõlmes soojusvahetist väljumisel 44,4 krooni.
Korteriühistu Mai 7 näite varal võib öelda, et kuna neil kujuneb sooja vee hinnaks 88 krooni kuupmeeter, eraldub pool vee soojendamiseks kuluvast energiast isoleerimata torustiku ja vannitoasiugude umbes 50kraadiselt pinnalt ning teine pool tarbitakse sooja veena.
Sooja vee ringlustorustik kütab aasta läbi peaaegu ühtlase võimsusega (sisetemperatuur on ju aasta ringi 18-22 kraadi) kogu maja soojustatud piirete sisse jäävat ruumi, kusjuures soojaveetorustiku pinnatemperatuur on enamasti küttetorustiku omast kõrgem.
Kaod soojaveesüsteemis on kõigi korterite normaalse tarbimise puhul ligi 30 protsenti, kui aga soojaveetarbijaid jääb järele 30 protsenti nagu ühes linna elamus ja soojaveesüsteemi ümber ei ehitata, ületab kuupmeetri sooja vee hind peagi 100 krooni ning kadu ehk kaudne küte moodustab valdava osa sooja vee valmistamisele kuluvast energiast.
Sooja vee hinda ja kadusid on viimastel aastatel mõjutanud eelkõige umbes kahekordne sooja vee tarbimise vähenemine suurtes kaugküttel elamutes.
Olukorrast pääsemiseks on kaks teed: esimene, mida soovitame, on kõigi korterite solidaarne valik: kas kaugküte või elekter. Kaugküte on juba üle kahe korra odavam kui elekter.
Teine võimalus on ehitada soojaveesüsteem ümber järelejäänud tarbijate vajadusi arvestades. Muidugi tuleks isoleerida soojaveetorustik ruumides, kus sooja ei vajata.
Lõpetuseks soovitan oma küsimustega ikka eelkõige meie poole pöörduda, sest lehe kaudu vahendatud sõnum on üldsõnaline ja mahult piiritletud.
Hillar Nuut, AS Pärnu Soojuse müügijuht