Kihnu rahvamaja arhitektid protsessivad

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kihnu rahvamaja eskiis- ja tehnilise projekti autorid Leonhard Lapin ja Toomas Rein kinnitasid eile Pärnu maakohtu istungil, et on loobunud autorlusest Kihnu rahvamajale, kuid mitte autoriõigustest.

Arhitektid nõuavad Kihnu vallavalitsuselt 100 000 krooni autoriõiguste rikkumise ja niisama suure summa moraalse kahju tekitamise eest.

Lapini ja Reinu vaidluse põhisisu seisneb selles, et nendelt kui rahvamaja eskiis- ja tehnilise projekti koostajatelt ei tellitud objekti tööjooniseid. See viis arhitektide ja nende esindaja Kaido Floreni väitel selleni, et ehitaja muutis projekti suvaliselt, asendades paljud nende pakutud lahendused odavamatega.

Riigihange kõiges süüdi

“Me ei istuks praegu siin, kui poleks valskusega toimunud riigihanget,” ütles Rein.

Arhitektid väitsid, et küsides tööjooniste eest 590 000 krooni, pidasid nad silmas tööjooniseid täies mahus. Riigihankes aga jätsid teised firmad osa töid kajastamata, mis võimaldaski neil odavama pakkumisega tulla.

Näiteks asendas FKSM täismehaanilise ventilatsiooni kõige primitiivsemaga, viimane polevat Reinu sõnul üldse lubatud.

Kui FKSM riigihankekonkursil võitjaks kuulutati, jätsid konkursikomisjonis ekspertidena osalenud arhitektid otsuse allkirjastamata, juhtides tähelepanu, et FKSMi pakkumine pole teiste suhtes aus. Siiski kuulutati FKSM parimaks pakkujaks.

Oma autoriõiguste rikkumise kohta tõi Rein veel mitu näidet. Fuajee põrand, mis nende projekti kohaselt pidi olema kaetud punase ja halli klinkriga, asendati oluliselt odavama materjaliga. Klinkerpõrand oleks maksnud üle 500 krooni ruutmeeter, nüüdne lahendus maksab vaid 150 krooni ruutmeeter.

Arhitekte häiris ka, et katusepüramiidil pole kasutatud klaasi, vaid Reinu sõnade kohaselt mingit plasti, mida tavaliselt kasutatakse kasvuhoonetel.

“Tööjoonised ei vasta tehnilisele projektile, aga valmis maja ei vasta tööjoonistelegi,” rääkis Rein kohtus.

Kooskõlastatult tellijaga

Kihnu valla esindaja Ahti Kõo vaidles kaebusele vastu ja kinnitas kohtus, et vallavalitsus pole projekti kooskõlastamata muutnud.

Kihnu tollane vallavanem Taivi Laos mäletas, et eskiisprojekti lubasid arhitektid teha vallale tasuta, ent said hiljem töö ettevalmistamise eest siiski 20 000 krooni. Selliseid leppeid, kui palju kogu projekt maksma minna võiks, vallavalitsuse ja arhitektide vahel ei sõlmitud. “Nad kinnitasid, et püüavad tööd Kihnu valla võimalusi arvestades teha võimalikult odavalt,” ütles Laos.

Endine vallavanem mäletas, et riigihanke pakkumiskomisjon eelistas FKSMi ja leidis, vaatamata arhitektide tähelepanujuhtimisele, et pakkumine vastab kõigile nõudmistele.

Et riigihange sisaldas pakkumist tööjoonistele, ei pidanudki vallavalitsus otsustama, kellelt need tellida, seda otsustas ehitusfirma. Laos väitis, et ametliku protestiga pole arhitektid valla poole pöördunud.

Kihnu valla poolse ühe tunnistajana oli kohtus Pärnu maavalitsuse ehitusnõunik Ain Birk.

Birk meenutas, et pärast rahvamaja põlemist tekkis selle taasehitamiseks lausa üldrahvalik liikumine ja õige ruttu pärast õnnetust teatas Kihnu vald, et on projekteerijad leidnud. Objekti maksimumhinnaks pakuti esialgu vaid kuus miljonit krooni.

Juba märtsis 2000 tutvustasid Lapin ja Rein eskiisprojekti Pärnu maavalitsuse saalis. Selle projekti järgi hindasid spetsialistid rahvamaja maksumuseks 13-15 miljonit krooni. “Seal pani just valitsus piirhinnaks kaheksa miljonit krooni,” rääkis Birk.

Vaidlustatud ventilatsiooni kohta ütles Birk, et ehitaja pakutud lahendus on lubatud, pidades silmas, et maksimaalselt 400 inimest tuleb majja võib-olla kord aastas. Objekti vastuvõtmisel aktsepteerisid lahendust vastava ala spetsialistid, ütles Birk.

Samuti tunnistajana kohtusse kutsutud FKSMi projektijuht Mati Palu rääkis, et Lapini ja Reinuga polnud pärast seda, kui arhitektid tööjooniseid endale ei saanud, erilist suhtlemist.

Kui objektil probleeme tekkis, tuli lahendused leida koos tellija ja ehitusjärelevalvega.

Klaaspüramiidi kohta ütles Palu, et plasti paigaldamise tingis see, et oluliselt raskem klaas oleks nõudnud täiendavat toestamist, mida tehnilises projektis polnud käsitletud.

Kui ehitus sai valmis, andsid selle vastuvõtmisaktile allkirjad kõikide vajalike instantside esindajad.

Kohus teeb otsuse 22. mail.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles