Soomaa rahvuspark moodustati 1993. aastal eesmärgiga säilitada loodusmaastikke (sood, lamminiidud ja metsad) ja klassikalisi kultuurmaastikke Vahe-Eesti edelaosas.
Piirkonna suurim rabamassiiv on Kuresoo, kus valitseb jänesevilla-rohuraba. Vastu Lemmjõe lammi asub Eesti kõrgeim rabanõlv.
Rahvuspargi keskusest Kõrtsi-Tõramaal saab teavet 15 õppe- ja matkaraja kohta. Soomaad on nimetatud rippsilla-ühepuulootsiku kultuuri alaks.
Tori, Paikuse ja Vändra vallas asub viiendik rahvuspargi 37 057 hektari suurusest territooriumist. Soomaa on Ramsari konventsiooni ala ja kuulub rahvusvahelise tähtsusega linnualade (IBA) hulka.
Rahvuspargi valitseja on Soomaa rahvuspargi administratsioon.
Nigula looduskaitseala
Häädemeeste ja Tali vallas asuv Nigula looduskaitseala loodi 1957. aastal eesmärgiga säilitada Lääne-Eestile tüüpiline ligikaudu 10 000 aasta vanune raba. Kaitsealuseid soid ja metsi on piirkonnas üle 4600 hektari, millest 3031 hektarit on range kaitse all.
Looduskaitseala keskus asub Vanajärvel. Nigula raba 6,8kilomeetrisel laudteega õpperajal saab tutvuda rabamosaiigiga.
Nigula on Ramsari konventsiooni ala ja rahvusvahelise tähtsusega linnuala.
Kaitseala valitseja on Nigula looduskaitseala administratsioon.
Lindi looduskaitseala
Audru ja Tõstamaa valda jääv 1095hektarine Lindi looduskaitseala moodustati 1999. aastal sooalade ja neid ümbritsevate metsade kaitseks.
Looduskaitseala eellased olid 1958. aastal loodud hariliku jugapuu levila kaitseala ja 1981. aastal loodud sookaitseala.
Lindi soo arenes Litoriinamere laguuni soostumisel ja on valdavalt märg mudaälveste ja üksikute laugastega lageraba.
Kaunist rabamaastikku saab nautida luiteharjalt Pärnu-Tõstamaa tee ääres.
Kaitseala valitseja on Pärnumaa keskkonnateenistus.
Sookuninga looduskaitseala
Sookuninga looduskaitseala loodi 1991. aastal varem kaitse alla võetud Jäärja metskonna kahe metsakvartali ja samal aastal moodustatud Rongu, Kodaja ja Ruunasoo sookaitsealadest.
3847 hektari suurune kaitseala asub Tali ja Saarde valla territooriumil. Kaitseala loomise põhieesmärk oli sooalade ja neid ümbritsevate metsade ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.
Kaitsealal on viis sihtkaitsevööndit, millest Sookuninga on loodud metsa bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamiseks. Kaitseala valitseja on Pärnumaa keskkonnateenistus.
Looduskaitsealune ala jätkub Läti Vabariigis Põhja-Vidzeme biosfäärikaitseala tuumalana. Põhja-Liivi märgala on esimene riigipiire ületav looduskaitseala Baltimaades.
Lihula maastikukaitseala
Lihula maastikukaitseala loodi 1998. aastal kaitsma Lihula soostikku koos kaitsealuste liikide elupaikadega.
Kaitseala lõuna- ja lääneosa on ümbritsetud liigirikaste puisniitudega.
Soostikus pesitsevad kaljukotkad, loorkullid, tildrid, rüüdid ja teisedki haruldased linnuliigid.
Kaitseala pindala on 6010 hektarit, millest Pärnu maakonna Koonga valda jääb neljandik.
Kaitseala valitseja on Matsalu looduskaitseala administratsioon.
Rannametsa-Soometsa looduskaitseala
Kolme valla piiridesse jääv Rannametsa-Soometsa looduskaitseala moodustati 2000. aastal rannaniitude, soo- ja metsakoosluste, Ants-ülusjärve ja Lito-riinamere luidete ning I ja II kategooria kaitsealuste liikide püsielupaikade kaitseks.
Kaitseala asub Häädemeeste, Tahkuranna ja Surju valla territooriumil, hõlmates 9860 hektarit.
Kaitseala eellased olid 1938. aastal loodud mets-kuukressi kasvuala kaitseala ja 1976. aastal kaitse alla võetud Rannametsa luited ning Tolkuse raba.
Kaitsealaga saab tutvuda Rannametsa-Tolkuse looduse õpperaja luidetel, männikutes ja laudteel rabas ning vaadelda linde Häädemeeste rannaniidul Pulgoja külas. Kaitseala valitseja on Pärnumaa keskkonnateenistus.
Taarikõnnu looduskaitseala
Maakonna piiri ületav Taarikõnnu looduskaitseala loodi 2001. aastal, kaitsmaks raba maastikukompleksi ning kaitsealuste liikide püsielupaiku.
Looduskaitseala asub Rapla maakonna Kehtna valla ja Pärnu maakonna Kaisma ja Vändra valla territooriumil, suurusega 2820 hektarit.
Kaitseala valitsevad Rapla- ja Pärnumaa keskkonnateenistused.
Avaste looduskaitseala
Avaste looduskaitseala loodi 2001. aastal endise sookaitseala alusel, võttes lisaks kaitse alla kaitsealuste liikide püsielupaigad.
Avaste sood piirab idast Litoriinamere astang. Soo on tekkinud mineraalmaa soostumisel ja on jõudnud üleminekuni madalsoost siirdesooni. Laudteega matkarajal saab tutvuda madalsoo taimede ja loomadega. Laudtee algab Koonga vallas Soontagana maalinna valli tagant. Soontagana maalinn asub paese aluspõhjaga soosaarel ning on koos vaatetorni ja kiviaedadega ala peamine matkamagnet.
Soontagana maalinn on üks tähelepanuväärsemaid muistiseid Pärnumaal.
Kaitseala suurus on 4231 hektarit, seda valitsevad Rapla- ja Pärnumaa keskkonnateenistus.
Tuhu maastikukaitseala
Lääne-Eesti madaliku jäänukjärve nõos asuv Tuhu maastikukaitseala on moodustatud 1999. aastal varasema sookaitseala alusel.
Haruldasematest taimeliikidest kasvavad kaitsealal soo-neiuvaip, harilik sookäpp, soohiilakas ja näsiniin. Linnurikkaim ala on lõunaosas asuv lage õõtsiksoo Torgu soo, kus võib kohata kaljukotkast, rabapüüd, metsist, loorkulle, sookurge, tildreid.
Oidrema-Tuhu soostikus on laudteega matkarada ja rabarinnatisel vaatetorn.
Kaitseala suurus on 3660 hektarit, millest viiendik jääb Pärnu maakonna Koonga ja Varbla valda. Kaitseala valitseja on Matsalu looduskaitseala administratsioon.
Nehatu looduskaitseala
Nehatu looduskaitseala loodi 2001.
aastal, et kaitsta Nehatu madalsookooslusi ja rabastumiskoldeid, merelahtede roostikke ning vee- ja rannikulinnustiku pesitsus- ja rändepeatuspaiku.
Kaitseala eelkäija on 1957. aastal asutatud Puhtu-Laelatu-Nehatu botaanilis-zooloogiline kaitseala. Erilist tähelepanu väärib siin reliktse lääne-mõõkrohu kasvukohtade kaitse, taimeharuldustest aga ääris- ja raudtarn ning pruun sepsikas.
Linnustikust on Nehatus esindatud näiteks tiigikana, vesikana, loorkullid, tildrid, tikutaja.
1011 hektari suurune kaitseala asub Läänemaa Hanila valla ja Pärnumaa Varbla valla territooriumil.
Nehatu kaitseala on Ramsari konventsiooni ala. Looduskaitseala valitseja on Matsalu looduskaitseala administratsioon.