Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peale silmailu pakub osa ilupuid ja -põõsaid üht-teist kasulikku põske pista.
Tuntud taimede kõrvale, nagu seda on ebaküdoonia, on mõni teadlikum aiapidaja istutanud näiteks mustikaid.
Samal kombel võib oma aiast noppida pohli ja jõhvikaid ning mesimurakaidki. Mesimurakataimi on eelmistel aastatel Pärnus puukoolides müüdud.
Astelpaju oma ääretult tervislike ja ravivate viljadega on aiapidajale hästi tuttav.
Meeldetuletuseks: astelpaju on kahekojaline puu, mistõttu tuleb neid istutada ikka paaris või kolme-nelja kaupa, suurema koguse puhul üks isastaim kaheksa emastaime kohta. On aretatud ka uusi, oranzhide viljadega ja madalamakasvulisi astelpajusorte.
Kauni välimusega viirpihlaka (Granatnaja, Titan) marjad on maitsvamad ja mahlasemad kui harilikul pihlakal. Marjad sobivad keediseks, mahlaks, kompotiks ja marineeritult salatiks lihatoitude juurde. Puu tumeroheline läikiv lehestik on sügiselgi kaunis.
Kuld- ehk lõhnava sõstra põõsad on ilusate kollaste õitega ning õitsevad umbes kolm nädalat. Marjad valmivad järk-järgult ja moosid-kompotid neist on väga maitsvad.
Mustasõstra ja karusmarja hübriidi (Josta, Kroma) viljad on mustad ja suured, maitselt sarnased mustasõstraga, kuid mitte nii head.
Söödav kuslapuu on väga huvitav hallikasrohelise lehestikuga põõsas, mis kasvab 1,2 kuni 1,8 meetri kõrguseks. Mustikamaitselised marjad on niisamagi head süüa, kuid neid võib keeta moosiks-kompotiks või kasutada toorhoidiseks. Hea maitsega on kuslapuumarjadest valmistatud mahl.
Kuslapuu on kasvukoha suhtes leplik, ta on oma teist värvi lehestikuga muude puude-põõsaste vahel dekoratiivne. Eriti kaunilt tuleb ta esile punaseleheliste põõsaste kõrval.
Liitlehega musta leedri põõsas kasvab 2-2,5 meetri kõrguseks. Leedri suured mustad marjad on raviomadustega. Neist tehakse mahla, kisselli. Leeder õitseb juunis-juulis, õied on kollakasvalged lamedad ebasarikad. Osa vorme on kuldkollaste või lõhestunud lehtedega.
Ravitoime on leedri õitel, marjadel ja lehtedel. Neid kasutatakse närvi-, luu-, liigese- ja lihasvalude puhul.
Kanada leeder on kuni kolme meetri kõrgune liitlehtedega põõsas, mis õitseb juulis. Meeldiva lõhnaga õied on kuni 30sentimeetrise läbimõõduga sarikates. Punakasmustad viljad on söödavad.
Regina Keeman, haljastusspetsialist