/nginx/o/2010/03/11/329798t1h3246.jpg)
Töötaja jääb töösuhte nõrgemaks pooleks. Mõistagi on olemas töövaidluskomisjon ja kohus, kus töötaja saab tööandja omavoli puhul õigust nõuda. Et vaidlus võimalikult lihtsalt töötajale soovitud tulemusega lõpeks, tuleb töövaidluskomisjonile avaldust esitades olla tähelepanelik.
Töövaidluskomisjon saab käsitleda saab ainult neid nõudeid, mis on avaldusse kirja pandud. Tihti on komisjonile esitatud avaldused nii segased, et nendest ei ole võimalik välja lugeda töötaja kõiki nõudeid. Tuuakse niisuguseidki avaldusi, kus on jäetud esitamata mõni seaduse mõistes õigustatud nõue.
Töövaidluskomisjon eeldab, et rahaliste nõuete (töötasu, viivis, hüvitus) puhul on ära märgitud nõudesumma ja selle kujunemise põhjendatud arvutuskäik.
Kui näiteks töötaja kirjutab avalduses “Palun välja mõista saamata töötasu ja puhkuse kompensatsioon”, puudub töövaidluskomisjonil info, millise aja eest on töötasu maksmata ja kui palju oli puhkust kasutamata.
Kui töötaja kirjutab avaldusse “Palun välja mõista saamata palk 15 000 krooni”, ei saa komisjon nõuet rahuldada, sest töötaja peab tõendama, kui suur töötasu oli kokku lepitud, millal oli palgapäev ja kuidas on tuletatud summa 15 000 krooni.
Töötaja peab olema võimeline nõudeid töövaidluskomisjonile tõendama. Selleks võib kutsuda istungile tunnistajaid, lisada avaldusele töölepingu, ametijuhendi ja pangakonto väljavõtte.
Töötaja nõuded võivad jääda rahuldamata ainuüksi tõendamatuse tõttu, kui töötaja ei suuda tööandjaga kokkulepitut tõendada ning tööandja töösuhet ei tunnista. Selles valguses peaks iga töötaja veenduma, et tema tööleping oleks vormistatud kirjalikult ja talle makstaks töötasu pangaülekandega.
Tüüpilised on praegu juhtumid, mille puhul töötajad pöörduvad töövaidluskomisjoni poole avaldusega lugeda tööleping lõppenuks ja mõista tööandjalt välja hüvitus, kuna tööandja ei anna töötajatele tööd, ei maksa töötasu ja keeldub töötajatega suhtlemast.
Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe ning kui tööandja sellega võetud kohustusi oluliselt rikub, tuleb ülesütlemisteade esmalt esitada tööandjale. Kui töötaja ise pole tööandjale lepingu lõpetamise avaldust esitanud, ei saa töövaidluskomisjon lugeda töölepingut lõppenuks.
Kui tööandja, hoolimata töötaja esitatud avaldusest, töölepingut ei lõpeta ja hüvitist välja ei maksa, võib töötaja taotleda, et töövaidluskomisjon tunnistaks töölepingu lõppenuks tööandjapoolsete kohustuste olulise rikkumise tõttu ja mõistaks tööandjalt hüvitise. Kui tööandja ei tasu ettenähtud aja jooksul hüvitist vabatahtlikult, võib töövaidluskomisjon vastavalt asjaoludele hüvitise suurust muuta (nii suuremaks kui väiksemaks).
Mullu 1. juulil jõustunud töölepingu seaduse alusel on töövaidlused muutunud väga keeruliseks. Seetõttu on eriti oluline esitada töövaidluskomisjonile korrektne nõue.
Soovitan kõigil töötajail kasutada võimalusel avalduse koostamisel tööõigust tundva juristi abi. Ametiühingutesse kuulujaid aitavad töövaidlusavalduste kirjutamisel juristid haruametiühingutest või ametiühingute keskliidust tasuta.