Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tore, et ajalehest loetakse jäätmeteemalisi artikleid, rõõmu teevad ka analüüsivad vastuartiklid (vt PP 5.09. Ainult prügilate rajamine olukorda ei paranda). See annab põhjust selgitada olukorda üksikasjalisemalt. Kahjuks jäi Silvia Paluoja põhjalikult ja lihtsas keeles koostatud artiklist Järeltulijad kaevandavad maapõuest plasti ja plekki (4.09.) välja tabel, kus olid toodud praegu tegutsevate prügilate hinnakirjad. Sealt selgunuks, et elanikud, kes prügi ise prügimäele viivad, saavad seda teha sisuliselt tasuta. Siin ongi võti, miks ei ole arenenud jäätmete taaskasutussüsteem.
Jäätmekäitlus maksab
Niikaua, kui meil jäätmete äravedu ei vasta tegelikele kulutustele, ei saa taaskogumissüsteemi arendada. Kõik ju maksab, ka needsamad rohelised punktid: nende ehitamine, eri liiki konteinerite paigaldamine ja nende tühjendamine jne. Kui prügi saab ära anda tasuta, kust peaks siis tulema raha roheliste punktide loomiseks ja nende majandamiseks? Paikuse prügila rajatakse 63 protsendi ulatuses abiraha eest. Et raha tuleb Euroopa Liidust, saab seda kasutada ainult ELi reeglite järgi. Kui muu maailm on välja töötanud normid, eeskirjad, kuidas vältida prügilate kahjulikke keskkonnamõjusid, on põhjust need omaks võtta, isegi kui peaksime kasutama ainult oma raha. Ja kallis on kahjuks paratamatus, kui on välditud kõik keskkonnariskid. Kui Toivo Traksi artiklis (5.09.) on viidatud Põhjamaadele, siis palun. Seal rajatakse prügilaid samade reeglite järgi kui Eestis: ka Paikusel kehtib põhimõte, et jäätmete ladustamine prügilasse on kõige kallim jäätmekäitluse viis (meil siiani tasuta). ELi riikides on kõik inimesed koormatud nn jäätmemaksuga, mille eest arendatakse jäätmete kogumist, prügilate ja muude jäätmekäitlusettevõtete ehitamist, jäätmete taaskasutussüsteemi jms. Soomlased ja rootslased ei käitu keskkonnateadlikult mitte oma eriliste vaimuannete tõttu, vaid neid on koolitanud selleks majanduslikud põhjused. Samal ajal helistatakse meil keskkonnateenistusse ja küsitakse: Kas jäätmete äravedamise eest peab tõesti maksma? Tule taevas appi, muud ei oska sellele vastata.
Keskkonnaalane harimatus
Paikuse prügila rajamine on paratamatu kahel põhjusel: Pärnu prügila maht on ammendatud ja keskkonnahoiust ei ole seal mõtet rääkida. Uus prügila toob meile uued hinnad ja see peaks sundima elanikke üles otsima klaasi- ja vanapaberikonteinerid. Mõlemaid on linnavalitsuse ja keskkonnateenistuse ühistööna paigaldatud päris palju. Kellele ei sobi taarapunktis seista, see saab pudelid igal juhul ära anda, kasutades avalikke konteinereid. Pärnus prügiveoteenust pakkuvad firmad AS Ragn-Sells ja AS Minu Vara Lääne on valmis pakkuma eriliigiliste jäätmete kogumise teenust nii elanikele kui firmadele. Kahjuks ei ole nõudlust. Veel enam, kui linnavalitsus oli nõus finantseerima viie-kuue rohelise punkti rajamist korteriühistutele eksperimendi korras, siis ühe korteriühistu esimehe reageering oli: Kellele seda jama veel vaja on? See on kahjuks meie tänapäev. Kui Silvia Paluoja artiklit tähelepanelikult lugeda, on seal palju huvitavat, mitte ainult Toivo Traksi mainitu. Nimelt koguti 2001. aastal Pärnu maakonnas taarapunktide kaudu umbes 481 tonni klaas-, 57 tonni plast- ja 15 tonni metallpakendit. Need on märkimisväärsed kogused. Niisuguste koguste tekkimise eeldus on pakendiaktsiis. See on tõesti vähe aegunud (kehtib alates aastast 1995) ja muutmisel olev mõjutusvahend joogipakendi kogumiseks. Traksi pakutud tagatisraha mõiste viiakse sisse muutmisel olevase pakendiseadusse, kus kogu Eestis kehtiks joogipakenditele ühine hinnakiri, mis on pakendile trükitud. Praeguses üleminekuetapis on kehtiv pakendiaktsiis end õigustanud. Taarapunktid on tõesti halvas olukorras, aga see on kaubanduse ja hügieeni küsimus, mitte niipalju keskkonnakaitseline probleem. Pärnus on üks joogipakendi vastuvõtuautomaat, mis asub Citymarketis.
Peeter Oja, Pärnumaa keskkonnateenistuse jäätmespetsialist