Raske on leida sobivamat sõnastust selle kohta, mis on toimunud Kreeka majanduses ja rahanduses. Kui antiikaegne draama vahendas vooruse eeskujusid ja väärtushinnanguid, siis tänapäeva Kreeka saadab endast pildi kui sohki tegevast ja võltsivast riigist. Eriti ilmneb see riiklikest aruannetest.
Kommentaar: Kreeka draama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitu Kreeka valitsust, poliitilisest värvist sõltumata, on aastaid esitanud valestatistikat ja ilustanud eelarveid.
Kreeka oma tegevusega on kahjustanud nii Euroopa Liitu kui eurot, mille väärtus on langenud. Euro on ELi poliitilis-majanduslik lipulaev ja Kreekas juhtunu on põhjustanud usalduse vähenemise euroala suhtes.
Vaatamata solvatud tunnetele, ei ole pääsu Kreeka kriisi käsitlemisest. Rootsi rahandusminister Anders Borg on öelnud, et pole välistatud vajadus ühise Euroopa toetuspanuse järele, et tugevdada usaldust Kreeka vastu. Kuid see toetus peab olema rajatud rahvusvahelise valuutafondi (IMF) senisest suuremale osalusele, kui kõne all on järelevalve.
Kuigi Kreeka majandus on iseenesest väike, et raputada segi maailma majandus, on EL sattunud dilemma ette: kuidas ja kas üldse Kreekat toetada?
Saksamaa ja Hollandi maksumaksjad on abistamise suhtes eitaval seisukohal. Euroriigid rakendavad nüüd varasemast kindlamaid ja kooskõlastatumaid abinõusid, et tagada euroala stabiilsus tervikuna. Sõnaselgelt on Kreekale teada antud, et Kreeka kriis tähendab ähvardust eurole.
Praegu paistab, et Kreeka peab ise oma probleemid lahendama. Lõpuks on euroriigidki sunnitud abiõla alla panema, kuigi nad tegutsevad õigesti, et lasevad kõigepealt kreeklastel endal pingutada. Kreeka olukorra tõsidust pole keegi eitanud, kuid otsus, mida selle riigiga ette võtta, langetatakse alles 16. märtsil, kui kohtuvad ELi rahandusministrid.
Kreeka probleemid on levinud korruptsioon ja maksude tasumatajätmine, mille tõttu riik jäävat aastas ilma umbes 30 miljardist eurost. Sisuliselt on Kreeka antud ELi majanduspoliitilise järelevalve alla, mis tähendab seda, et Brüsseli heakskiiduta ei tohi kreeklased midagi ette võtta.