Kristjan-Olari Leping: noorus pole takistus

Praeguse koalitsiooni puuduseks peab Leping liigset seotust ärimeestega, tema eelistaks kuuluda samasse valitsusliitu nendega, kes on viimased kaks aastat Pärnus opositsioonis olnud.

Kuidas teie parteis tekkis seisukoht, et tuleb tingimata välja minna oma linnapeakandidaadiga?

Mõtlesime, et kui valimistele minna, peaks linnapeakandidaadi esitama. Et oleks konkreetne isik, kes valimisedu korral vastutuse enda peale võtaks. Arvan, et see oli õige otsus. Vastasel juhul jääks kampaania palju rohkem erakonnaga seotuks, aga nagu teada, teevad valijad otsuse rohkem inimeste järgi.

Kas teie olite ainuke ja vaieldamatu kandidaat?

Kuna olen algusest peale olnud Vabariikliku Partei liider, erilist vaidlust ei tekkinud.

Kuidas teie poliitikahuvi tekkis?

See algas juba keskkooli ajal või varemgi. Ilmselt seoses Euroopa Liidu (EL) teemaga. Umbes 15aastaselt hakkas mulle selgeks saama, et EL pole õige koht, kuhu Eesti riik peaks minema. Ja et kogu meie Euroopa integratsiooni poliitika on olnud vale.

Ja sealt tekkis idee, et kuna kõik juhterakonnad on olnud tulihingelised ELi pooldajad, teised eurovastased parteid aga suhteliselt nõrgad, luua uus partei.

Ainult selleks, et ELi vastu võidelda, me seda parteid ei loonud.

Kuigi see on üks meie põhiideid, on partei üles ehitatud parempoolsele rahvuslikule maailmavaatele, mis väärtustab isikuvabadust ja võitleb riikliku bürokraatia vastu.

Kui võitlete riikliku bürokraatia vastu, laieneb see kindlasti bürokraatiale omavalitsuse tasandil.

Laieneb kindlasti. Meie seisukoht on see, et kui keegi tahab linnas äri või üritust teha, peaks see olema talle võimalikult lihtne.

Asju tuleb ajada erapooletult, otsuste alus peaks olema majanduslik efektiivsus ja linnarahva huvid. Et hoida linnavalitsemist vaba poliitikute ja kohalike ärimeeste isiklikest sidemetest.

Oleme Pärnu poliitikas uus jõud. Siinsed juhterakonnad on kohalike ärimeestega väga tugevalt põimunud. Meil pole põhimõtteliselt Pärnu rahameestega mingeid sidemeid ega tutvusi. Selles mõttes suudaksime juhtida neutraalsemalt.

Võimul olles tulevad sidemed ja tutvused ärimeestega niikuinii.

Tulevad küll. Aga küsimus on, kuidas rahastamine toimub. Teised erakonnad oma suurte rahakottidega sõltuvad ärimeeste survest väga tugevalt ja peavad tänu sellele nende erahuvisid läbi suruma. Meie rahastame ennast oma liikmete arvelt ja meil ei ole majanduslikku sõltuvust.

Mis peaks teie meelest Pärnus teisiti olema kui praegu?

Me rõhume ainult kahele ideele. Anname endale aru, et Vabariiklik Partei võib volikogus saada vaid mõne koha. Valitsuskoalitsiooni sattudes suudame suure tõenäosusega läbi suruda vaid mõne idee.

Meie kaks peamist seisukohta on tulumaksumäära vähendamine kahe protsendi võrra, mõtleme välja vastava sotsiaaltoetuse.

Teine punkt on spordi rahastamise suurendamine kaks korda.

Arvan, et sport on see, mida noorsugu kõige rohkem vajab. See on kõige olulisem vahend võitluses kuritegevuse, narkomaania ja alkoholismiga.

Tulumaks on riiklik maks. Kuidas te seda kohapeal vähendada saate?

Seda me kohalikul tasandil muuta ei saa. Aga kohalik omavalitsus saab teha toetusi. Kui me loome sellise toetuse - mõtlesime panna sellele nimeks jaanipäevatoetus -, et maksame inimestele linna rahast kaks protsenti tasutud tulumaksust tagasi, oleks tulumaks sisuliselt väiksem.

2003. aastal peaks see asi pihta hakkama. Et saad oma tulu, deklareerid ära ja 2004. aasta jaanipäevaks saad maksustatava tulu järgi oma toetuse.

Idee on selles, et linnale elanikke juurde saada. Paljud inimesed, kes Pärnus töötavad, on sisse kirjutatud Paikusele, Sinti või mujale.

Tulumaks, mis on kohaliku omavalitsuse seisukohalt tähtsaim rahastamisallikas, läheb teistele omavalitsustele. Selle toetusega saaksime inimesi Pärnusse elama meelitada. Siin on ju tegemist konkreetse rahalise võiduga.

Kas teil on ettekujutust, kui palju võiks olla see kaks protsenti, mis Pärnu linnal maksta tuleb?

See rahasumma on umbes 20 miljonit krooni. Aga tänu sellele hakkab linna elanikkond suurenema.

Kui projekt läbi kukuks, läheks see 20 miljonit krooni maksma. Aga selleks, et asi hakkaks kasumit tooma, on vaja suurendada linna maksumaksjate arvu 16 protsendi võrra. See võiks olla neli-viis tuhat inimest.

Kas te ei arva, et olete suure linna juhtimiseks liiga noor?

Mõnes mõttes olen noor küll, aga see ei saa olla takistus. Olen majandust õppinud ja selle asja teoreetilise poolega tegelnud. Arvan, et minu teadmistepagas peaks vastav olema. Kogemusi on natuke vähe, aga need tulevad.

Kindlasti tuleb kaasata asjatundlikumaid inimesi näiteks Tartu ülikoolist.