Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
Pärnus Riia maantee ääres, Alevi kalmistu peavärava vastas asub roheline maja, millel tagasihoidlik mälestustahvel Herbert Hahnile, rahvusvaheliselt tuntud mõtteteadlasele, kellelt muu hulgas pärineb vabakooli idee.
Tõesti, selles tagasihoidlikus elamus, millele tänavapoolne sammastik lisab kroonulikkust, on sündinud maailmakodanik Herbert Hahn. Mees, kelle mälestustahvel ripub Saksamaal pea igas raudteejaamas, kust ta on läbi sõitnud.
Aga Pärnu kontekstis ei tähenda Herbert Hahn pooltki seda mis tema isa, Carl Friedrich Hahn, Oskar Brackmanni linnavalitsemise aegne (1879-1915) linnaaednik.
Kui Herbert Hahnile panid mälestustahvli maja külge Pärnut väisanud baltisakslased, siis Carl Friedrich Hahnile võiks midagi meenutuseks olla linnalt.
Ta polnud labidamees
Ei maksa arvata, et Carl Friedrich Hahni näol oli tegu mõne labidaid õlal kandva ja aednikukäru lükkava saksa soost eestöölisega. Vastupidi, ta oli härrasmees ning linnapea Brackmanni silmis kõrges aus.
Põlvest põlve kantud legend räägib neist meestest kui suurtest sõpradest ja mõttekaaslastest, kes, mustad kõvakübarad peas, linnatänavail jalutasid.
Linnapea Brackmannil olnud käes terava otsaga vihmavari, millega ta paberitükikesi ja prügi sillutiselt prügikastidesse korjas, kui mõnd sellist hooletust märkas, ning linnaaednik Hahnil oli suus teda peaaegu alati saatev hõõguv pabeross. Saksakeelsetes mälestustes kirjutatakse: pika hülsiga vene pabeross.
Pärnumaa muinsuskaitse inspektor Eduard Rajari meenutab, et kui 1980. aastate lõpul otsustati Brackmannile mälestusmärk püsti panna, olnud idee koos linnapeaga aednikki pronksi valada, aga paraku oli baltisakslastelt saadud rahasumma liig väike nii suure kuju tegemiseks. Ning püstitatigi ausammas Brackmanniga üksi. Aga mis lõbusa kuju linn kahest jalutavast härrasmehest võiks saada!
Ning jäädvustamist Carl Friedrich Hahn väärib, sest kui Brackmann tellis (1888) Riia parkide direktorilt Georg Kuphaldtilt Pärnu haljastuse projekti ning juhtis parkide rajamist, tegi ta seda koos lahutamatu Hahniga, kes oma ameti tõttu iga päev parkidega tegevuses oli.
Seega, kui räägitakse Oscar Brackmannist kui Pärnu parkide rajajast ja linna kuurordiks arendajast, ei saa mööda minna Carl Friedrich Hahnist.
Hahni puukool ja üksik haud
Sellesama rohelise sammastega majakese taga asus suur puukool, mis pidi varustama parke ja haljasalasid.
Puude ettekasvatamine oli puhtalt Hahni kui linnaaedniku töö. Ja puid läks vaja, sest neil aastail laiendati Rannaparki, rajati hulk puiesteid.
Alamrahval keelati linna kuurorditsoonis patseerida ning nende tarbeks rajati Niidupark, kus veel nõukogude ajal linnarahvas pillerkaaritas ja piknikku pidas.
Carl Friedrich Hahn on maetud Alevi kalmistule, mille eest ta oma elu ajal linnaaednikuna samuti hoolt kandis. Hahni lihtsa metallristiga haud on üles leitud.
Paraku ei osanud muinsuskaitseinspektor Rajari pärimise peale, millal lugupeetud Pärnu linnaaednik Hahn suri, riigiarhiivis keegi midagi kosta. Andmed on ajavoolus kaotsi läinud.
Oscar Brackmann suri 1927. aastal ning maeti auavalduste saatel Pärnu linna kulu ja kirjadega.