Ettepanek: Ausammas professor Martensile

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
Vt Samal teemal PP 4.10. ”Professor Martensi tagasitulek“.

Iga ausamba püstitamine tähendab linnale väljaminekuid. Kuid siin on tegemist haruldase juhuga: kui meil pole raha üheks ausambaks, tuleks teha kaks! Martensi ausamba idee on pandud kasvama Saksamaal Göttingeniski.

Göttingeni akadeemia liige professor Sellert on lubanud teha selgitustööd Göttingenis, et toetada kahe Martensi monumendi püstitamist Göttingeni ja Pärnusse. Tegemist on väga tuntud samanimeliste professoritega.

Göttingeni ülikooli rahvusvahelise- ja riigiõiguse professor Georg Friedrich von Martens (1756-1821) oli sündinud 89 aastat enne Pärnu Martensit (Friedrich Fromhold Martens (1845-1909) - toim), kuid meeste elu ja tegemised olid sedavõrd sarnased, et Jaan Kross ei võta oma romaani lugejalt võimalust ära arvata, et Göttingeni kuulus juuraprofessor elas teistki korda, Pärnus sündinud mehe nahas...

Loo teeb seda põnevamaks asjaolu, et kui 1800. aastal alles arutati, kuidas Liivimaal ülikoolile elu sisse puhuda (polnud üldsegi ebareaalne, et siinse maa ülikool oleks võinud tulla Pärnusse), oligi üks esimesi kandidaate riigi- ja rahvusvahelise õiguse professori kohale -too mees oleks pidanud tooma siia Läänemere kaldale rahvusvahelise teaduse taset - ei keegi muu kui Göttingeni ülikooli professor Georg Friedrich von Martens.

Me ei tea, kuidas kujunenuks ajalugu, kui Liivimaal asuva ülikooli 19. sajandi esimene rahvusvahelise õiguse professor olnuks sakslane Martens, kuid fakt on seda väärt, et nii Pärnu kui Göttingen saaks kahe Martensi ausamba.

Göttingen ja Pärnu

Kuidas võiks ausammas välja näha? Ehk nii, et Vene mundris mees oleks väikese reisikohvriga (meie Martens) ning teine, vanem ja väsinum, saksa professori riides, istuks pingil ja vaataks oma nimekaimule otsa...

Vana hansa- ja ülikoolilinn Göttingen lubas kujule koha leida ülikooli õppehoonete vahel. Pärnus saaks kuju panna kas Ühispanga ette (seal oli see perrooni ots, kust Friedrich Martens ilmselt rongile astus) või Port Arturi parki, sest nii saaksime meelde tuletada sedagi, et sama Martensi osavõtt Portsmouthi läbirääkimistest oli kõigele vaatamata üks tema elu triumfe.

Martens oli ja on Jaapani erialainimeste hulgas ning laiemaltki tuntud, sest mitu tema tööd ja muidugi õpik tõlgiti juba 1889. aastal jaapani keelde. Selle järgi õppisid Jaapani tulevased diplomaadid.

Pärnu märk

Martens on üks Pärnu märke maailmale, selles pole kahtlust. Linn võiks vaid seda kasutada.

Martensi ausammas ja tema elukoha tähistamine oleks üks samm.

Rahvusvahelise õiguse alase Martensi suveülikooli pidamine Pärnus on väga reaalne, kui linn näitaks veidigi huvi ja toetaks selle korraldamisel. Maailmatasemel esinejaid leiduks ikka, nii nagu jätkub muusikuid Pärnu traditsioonilistele muusikaüritustele.

Pärnus peaks olema võimalik kõikjalt osta kirjandust Martensi kohta.

Vene õigusteadlase Pustogarovi Martensi monograafiat on saatnud müügiedu Venemaal ja nüüd on see tõlgitud inglise keelde. Kuid meil on suurepärane romaan Jaan Krossilt, „Professor Martensi ärasõit“, mis peaks olema müügil kohtades, kus liigub Pärnu linna külaline.

Unustada ei tasuks asjaolu, et Krossi romaan oli juba 20. sajandi lõpuks tõlgitud soome (1986), rootsi (1986), ungari (1989), vene (1989), prantsuse (1990), saksa (1992, teine trükk 1995), hollandi (1993), norra (1994), inglise (1994), hispaania (1995) keelde.

Peeter Järvelaid, akadeemia Nord professor

    Tagasi üles