Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lugesin 15. novembri Pärnu Postimehest uudist Pärnu linnavalitsus tänas tublimaid politseinikke ja olen sügavalt nördinud. Kui Ly Sarapuu taolist majanduskuritegude talituse politseiinspektorit autasustatakse ja tänatakse hea töö eest, on meie politseisüsteemis midagi tõsiselt mäda.
Olin juba maha matnud selle aasta märtsikuise vahejuhtumi, mil langesin mustlase sooritatud kelmuse ohvriks. Kirjalike pöördumiste tagajärjeks nii Pärnu politseiprefektuuri kui hiljem Pärnu prokuratuuri oli vastus, et olin ise oma asjad vabatahtlikult mustlasele loovutanud.
Tegelik sündmuste käik oli selline, et koostöös mustlase teise ohvriga ajasime asjad nii kaugele, et poolteise nädala pärast saadi mustlasnaine Jaanika Paladi kätte ja viidi Pärnu politseiprefektuuri. Samuti kutsuti mind sinna teda tuvastama ja näidati mulle kuldkelli, -kette, -sõrmuseid ja mobiiltelefone, mis mustlase juurest leiti. Loomulikult ei olnud seal enam minult varastatud asju ja nii ma ütlesingi. Politseiinspektor Ly Sarapuu küsitles mind põgusalt ja lubas järgmiseks päevaks nii mind kui mustlase teist ohvrit tagasi kutsuda mustlasega vastandamisele, kuid kutset ei järgnenud. Kuu aja pärast saadeti meile mõlemale teatis, et kuriteo koosseisu puudumise tõttu on asi lõpetatud.
Üllatama paneb asi seetõttu, et tegime kõik, et varas ja kelm karistatud saaks. Viisime ta ju kandikul kätte ning lootsime, et midagi võetakse ette.
Huvitav, mida tehti mustlaselt võetud varastatud esemetega, kas needki anti talle tagasi? Ükskõikse suhtumise tõttu vohavadki meie ümber vargus ja lagastamine.
Ime siis, et rahvas on kaotanud igasuguse usalduse politsei vastu ja mõistab pättidele ja varastele omakohut.
Mina kui maksumaksja ei ole nõus sellise tubli töö eest politseinikele palka maksma. Tekib küsimus, mille järgi üldse hinnatakse politseinike tööd. Kas kuritegude avastamine mängib ka mingit rolli või on aluseks ainult hea kirjaoskus ja vassimine?
(Kirja autor on toimetusele teada)