Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õudust, odav plekkarhitektuur valitseb nüüd Pärnu üle. Kasvaja on linnasüdames juba pikka aega karistamatult vohanud. Nüüd on tulemus käes, kesklinna üldmulje on lausplekk: vana Port Artur, Optiva Panga hoone tagant vaates, uus Port Artur, uus raamatukogu ja kroon pähe - laineplekist kontserdimaja. Selle monstrumi nägemine valmistab vaimset piina.
Siiani võtsid Tallinna poolt tulijaid vastu kaks stalinistliku oblastikomitee raamhoonet, üks ühel ja teine teisel pool parki, ja andsid linnale natukegi tsiviliseeritud väljanägemist. Polnud hullu, lihtsameelsed pidasid neid koguni eestiaegseteks majadeks.
Nüüd annavad linna sõites tooni kaks plekk-kuuri, üks paremat kätt sadama territooriumil ja teine vasakul.
Kui meie uus teatrisaal on küün, siis kontserdimaja on kuur. Et mitte öelda peldik. Täpsemalt miljonipeldik. Muide, kuuri ja Toompea miljonipeldikut ühendavad ümarad vormid.
Pärnu linnavalitsus on arhitektuuri ja esteetika küsimustes täiesti dementne. Siin ei aita muu kui pikkade varrukatega särk. Meeldetuletuseks, mõnda aega valitsevad linna kesikud ja reform.
Tont teab, kes siin süüdi on. Kas käpardist arhitekt, kehvikust tellija, järelevalve puudulikkus, üldine süüdimatus või suhtumine kultuuri, igal juhul on kuuri välimus katastroofiline.
Sisekujunduse ja ruumilahenduse kohta on veel vara midagi öelda. Igal juhul eemalt vaadates paistab nii, nagu hakkaks kuuris esinema ainult kollektiiv Seelikukütid.
Kui Säästumarket, kus müüakse kõige odavamaid asju ja mis ilmselt pole ka kõige suurema raha eest ehitatud, näeb parem välja kui esinduslikkusele pretendeeriv kontserdimaja, on midagi väga mäda. Seda rõvedast laineplekist getokultuuri ilmingut ei ole võimalik väikeste kuludega inimlikku konditsiooni viia. Nürimeelse vormiga odavailmelist kuuri maha lõhkuda on veel vara. Mida teha?
Miinimumprogramm on geto stiil lõpuni välja pidada ja kuur üleni grafitiga katta - saaks lõbusam, tänapäevasem ja majal oleks kunsti lõhn juures.
Lääne tsivilisatsiooni põhiväärtuste hulka kuulub koledate uberike täissodimine. Muidugi on see ainult kosmeetiline lahendus.
On tarvis ehitada jõe kaldale kuuri ette plekivaba hoone, mis varjaks vaate kuurile. Kuuri taga on samuti ruumi, ka sinna tuleks üht-teist esteetilist rajada. Kui kuur on nendest strateegilistest suundadest varjatud, on ükskõik, milline ta välja näeb.
Muidugi hakkavad ametnikud vinguma, et pole raha. Raha pole. Otsa sai. See on kehviku jutt. Eesti riik on rikas, kaitsekulutused on maailma tasemel. Küsimus on lihtsalt selles, mille peale sõjaraha raisata.
Terve mõistus ütleb, et parim, mida kaitsekulutustega ette võtta, on rajada üle Eesti laevastiku ohvitseride majade võrgustik.
Pärnus on kaitsevägi olemas ja nii pole põhjust koonerdada. Ohvitseride meeleheaks peab seal olema korralik raamatu-, filmi- ja plaadikogu. Lisaks treeningusaalid, kontserdisaalid, helistuudiod, kinosaalid, ujulad ja kõik muu, mis kultuurse meelelahutuse juurde kuulub.
Laevastiku ohvitseride majad peaksid muidugi olema rahvale avatud. Ohvitseride kasiino ehk välja arvatud. Ja kui meil on lõputult kaubamaju, miks ei võiks meil olla ka kaks laevastiku ohvitseride maja. Nende asukohtadest oli ülalpool juttu.