Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rita Sepa tööpäeva tõsisem osa algab sageli alles siis, kui enamik pärnakaist tööpäeva lõpetab ja koju jõuab.
Nii see kinnisvaramaakleri töö kord on, lausub ta. Ostjale saab korterit või maja näidata vaid siis, kui omanik kodus.
Enne kui ostjale midagi pakkuma hakata, tuleb selgeks saada, millisest uuest elupaigast klient unistab, ja seegi, millisest hinnast kliendi jõud üldse üle käib.
Inimest saab mõista
Maakleri tähtsaim omadus on oskus inimestega suhelda, neist aru saada. Panna end kliendi asemele ja mõista, millisena ta oma tulevast eluaset ette kujutab. Tark on kulutada vestlusele palju aega, et nüansse mõista. Alles siis oskad midagi soovitada või nõu anda, võtab Rita kokku oma viie aasta pikkuse maakleritöö kogemuse.
Kliente on igasuguseid. On neid, kes täpselt teavad, mida nad tahavad. Tuleb ette neidki, kes ainult imago pärast alustavad soovist muretseda ilmtingimata ranna rajooni maja ning lõpuks leiavad maakleri märkamatul suunamisel õnneliku ja rahuldava lahenduse hoopis Ülejõe korteris, mis on taskukohane ja nagu selgub, just see, mida klient enese arvates tahtiski.
Rita Sepp ütleb, et sattus maakleriametisse juhuslikult. Ta on põllumajandusülikooli haridusega aednik ja töötanudki aednikuna hotellis Strand ning õpetanud viis aastat aiandust Pärnu kodumajanduskoolis.
Kui aga kinnisvarafirma otsis konkursi korras Pärnu kontorisse töötajaid, otsustas Rita proovida. Jäigi enesele ootamatult sõelale. Muidugi tuli pärast seda veel palju õppida, enne kui atesteeritud maakleri tunnistuse kätte sai.
Aeg jaotub töö ja kodu vahel
Maakleritööl on see hea omadus, et ei pea tunnist tunnini paigal istuma ja saad ise oma aega planeerida. Rita, kelle peres on neli last, peab seda väga oluliseks, ehkki laste kantseldamise keerulisem aeg hakkab juba läbi saama.
Üks neist õpib pedagoogikaülikoolis ning kaks teismelistki ei vaja enam, et ema neil pidevalt silma peal hoiaks.
Kõige noorem, kaheksane, on põhjus, miks Rita kodumaja krundil oma aednikoskusi täiel määral rakendada ei riski: jalgpallihuvilisele poisile sobib koduõue kõige paremini muru. Siis pole vaja karta, et mõni haruldane lill või põõsas pallilt täpse tabamuse saab.
Kodu pole eluaegne kindlus
Rita leiab, et eestlaste ellusuhtumises on toimunud viimasel kümnendil põhjalikud muutused. Möödas on ajad, kui maja ehitati kogu eluks, ennast seal surmani sisse seati ja oldi kindlad, et lapsedki samas paigas jätkavad.
Eluase valitakse ikka vastavalt vajadustele ja võimalustele. See on muutunud vägagi tavaliseks, et inimesed käituvad otstarbekalt, tõdeb Rita.
Kui lapsed kodust lahkuvad, on mõttetu suure keskküttega korteri soojaarveid tasuda, kui vaid ühte või paari tuba kasutatakse.
See on paljudele enesestmõistetavaks saanud, et pere alustab väikekorterist, laste sünd sunnib suuremat elamist otsima, kui aga lapsed iseseisvaks saavad, vahetatakse suur korter uuesti väiksema vastu.
Riskid ja keerukused
Laenu on pärnakad hakanud võtma küllaltki optimistlikult, suur osa kinnisvara soetamisest käibki laenu abil. Ja ega see laenu võtmine nii suur risk olegi, kui mõni inimene kardab, arvab Rita. Sest isegi siis, kui tagasimaksmine liialt koormavaks osutub, võib laenuga soetatud kallima korteri või maja müüa ja odavama vastu vahetada.
Et kinnisvara hind on kogu aeg tõusnud, võib selliselgi juhul kaotuse asemel hoopis tulu teenida. Rita võiks tuua mõnegi juhtumi kohta näiteid, kuid maakleri kohus on kliendi saladust hoida.
Klientide hulgas on selliseidki inimesi, kes ei osta maja või korterit elamiseks, vaid vaba raha paigutamiseks. Siis võetakse mingi aja jooksul kinnisvarast välja üüritulu, sobival hetkel müüakse korter uuesti, aga juba märksa kõrgema hinnaga.
Klientuur kasvab
Rita Sepa kogemuse järgi eeldab heaks maakleriks saamine erilist taktitunnet, sest tihtipeale tuleb maakleril asuda tülitsevate või lausa vihavaenus osapoolte vahele, et kõigile sobivat lahendust leida.
Kõige närvesöövamad on maaklerile lahkuminevate perekondade ostud-müügid ja need, kus müük käib koos pärandvara jagamisel tekkinud tülidega. Olla kahe tule vahel pole just kõige meeldivam ülesanne, kui aga lõpuks lahendus leitakse, on maakler olnud oma ülesannete kõrgusel.
Sageli pole lahenduse leidmine lihtne ning nõuab maaklerilt peale suhtlemisoskuse seaduste head tundmist ja tõlgendamisoskust.
Seepärast hakkasingi veel juurat õppima, selgitas Rita, kes teeb seda kaugõppes avatud ülikoolis ja igapäevatöö kõrvalt.
Nagu arstidelgi, peegeldub maakleri töö kõige paremini klientide arvu kasvus või kahanemises. Kui inimene jäi tehinguga rahule, soovitab ta oma maaklerit tuttavaile, kui mitte, siis hoiatab tema eest. Nii kasvab usaldus heade maaklerite vastu ja nende klientide arvgi nagu iseenesest.
Rita Sepp tööpuuduse üle ei kurda.