Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Väetid loodavad tugeva toetusele

Puudega inimese elu on viimasel kümnendil tundmatuseni muutunud, kinnitab Kilingi-Nõmme invaliidide ühenduse esimees, sügava nägemispuudega Signe Sakala.

Kui Sakala lõi pea kümme aastat tagasi väikelinnas invaliidide ühenduse ja seda juhtima asus, seadis ta ühenduse eesmärgiks tuua vaimust või kehast vaesed kaasinimeste sekka. Ja eks olnud kõõritajaidki, et mis nad tulevad siia, olgu vagusi kodus.

„Aga mida aasta edasi, seda rahulikumalt on meiesugustesse suhtutud ja julgen öelda, et ühiskond on meid omaks võtnud,“ märkis Sakala. Ühiskondlik sallivus ei piirne tema sõnutsi üksnes omaksvõtuga, vaid ka abi- ja toetustesüsteemi rakendamisega. „Väeti loodab tugeva toetusele, teisiti ta elust läbi ei saa,“ sõnas Sakala.

Ise tehtud, hästi tehtud

Kilingi-Nõmme invaliidide ühendus taotles ja sai raha regionaalarengu sihtasutusest, selle summa eest on remonditud politseijaoskonna hoovimaja, ühendatud see linna kanalisatsioonitorustikuga ja rajatud hoonesse pesumaja.

„Mitte ainult puudega inimesed, paljud vanuridki vajasid abi, sest linna pesumaja polnud,“ seletas Sakala. Maja sai ühing määramatuks ajaks tasuta rendile tänu linnapea Aivar Õuna toetusele.

„Pesemise eest võtame pisku, et saaks vee ja elektri kinni maksta,“ mainis Sakala. Samuti on majja seatud kangasteljed, millel saab priilt kududa igaüks. „Joome teed, arutame ilmaasju, paneme vajadused kirja,“ loetles Sakala. Nimekiri ühes, sõidab ta siis Pärnu, et muretseda mähkmeid, riideid, käimisraame.

Sügava nägemispuudega Sakala ütles, et majaasukate suurim unistus on korralik arvuti, millega annab internetti minna. Ta on uurinud, et Soomest saaks arvuti kätte siinpakutuist märksa soodsamalt. „Arvuti suurt raha ei võta, suurendusekraan on see, mis maksab,“ selgitas Sakala.

Kilingi-Nõmme invaliidide ühendusel on liikmeid 18. Sakala andmeil elab piirkonnas - linnas ja Saarde vallas - kokku vähemalt 180 puudega inimest.

Kuidas sina külale, nii küla sulle

Pärnumaa puuetega inimeste koja ning ratastooliklubi president Toomas Mihkelson ütles, et üldsus võtab puudega inimest just sellisena, nagu ta on. „Oled mõistev ja hooliv teise inimese suhtes, ei tehta sullegi liiga,“ väitis ta.

Mihkelsoni sõnade järgi leidub Pärnus ridamisi kohti ja asutusi, kuhu pääseb ratastoolis ja kus teenindus on viks. Näiteks tõi ta Pärnu Endla teatri, kus ratastooliinimene näeb etendust tasuta ja tema saatja maksab piletihinnast vaid poole.

Mihkelson rääkis, et inimesed on puudega inimese suhtes praegu märksa tolerantsemad kui aastate eest.

„Jääd poe ukse taha hetkeks seisma ja juba keegi küsib, kas on vaja aidata,“ märkis ta. Ehkki Mihkelson on ratastoolis, ei vaja ta erikohtlemist ja ootab postkontoris rahulikult järjekorras, kuni jutule pääseb.

Kitsaskoht on Mihkelsoni arvates eelkõige auklikud kõnniteed. „Juraki, oled rattaga sees ja õnn on, kui august mõne katsega välja pääsed,“ rääkis ta.

Teist aastat pakub Pärnu linn puuetega inimestele eluks vajalikke teenuseid, olgu selleks invatakso või isiklik abistaja. Samal ajal piirab linna rahanappus teenuste üldkasutust.

„Kui isikliku abistaja teenus jõuab inimeseni vaid 25 tundi kuus, on selge, et hooldaja tööl käia ei saa,“ seletas Mihkelson. Tema jutu järgi vajab sügava puudega inimene järelevalvet ööpäev ringi, kuid hooldaja saab ränkraske töö eest üksnes 400 krooni kuus.

„On hea, et teenuseid pakutakse, kuid nende juurdumiseks igapäevaellu kulub veel aastaid,“ oletas Mihkelson. Kuna aasta 2003 on kuulutatud Euroopa puuetega inimeste aastaks, loodab ta, et puuetega inimeste ühenduste tihenev koostöö omavalitsustega annab häid lahendusi abivajajate elu kergendamiseks.

Aita ennast ise

Pärnumaa maavalitsuse puuetega inimeste spetsialist Helga Matvere kinnitas, et puudega inimese sulandumisel ühiskonda ja tema elu kitsaskohtade lahendamisel on suur teene Pärnumaa puuetega inimeste koja ühendustel.

„Eriti viimastel aastatel on ühenduste töös märgata edasiminekut, omaette nokitsejaist on saanud survegrupid,“ tähendas Matvere.

Survegrupi all mõtleb Matvere ühesuguse puudega inimeste organisatsiooni, liitu või ühendust, mille liikmed on võtnud oma südameasjaks nõustada saatusekaaslasi, aidata abiotsijat ja teisalt pakkuda omavalitsustega koostöös järjest rohkem heal tasemel ja mõistliku hinna eest teenuseid.

„Puudega inimene teab ju kõige paremini, mida tema või temasugune vajab, ja suudab mõjutada omavalitsuse tegevust,“ selgitas Matvere. Tema arvates on väga vaja, et füüsilise puudega helged pead tükiksid agaramalt poliitikasse, näiteks kandideerima volikogudesse.

Matvere ütles, et viimane aeg on murda arusaam, et puudega inimene peab otsima kohta päikese all.

Hoopis tugeva ja terve inimese ülesanne on kohandada end väetimatega, luua puudega inimesele võimalused endaga võrdväärseks eluks.

Ärimehed tühjendasid rahakotti

Rahvusvahelisse heategevusorganisatsiooni kuuluva Pärnu noorte meeste ühenduse Round Table 6 Pärnu president Uve Seero ladus päev tagasi Toomas Mihkelsoni peole 5000 krooni sõnadega, et see on puuetega inimeste päeva osavõtjaile kringli ja kohvi jaoks.

„Kavandasime heategevusüritust jõulupuu all, kuid linnavalitsuselt luba selleks ei saanud, sestap annetas 14 meest raha omast taskust,“ teatas Seero.

Mihkelson lisas, et peale ärimeeste andsid puuetega inimeste tähtpäeva tähistamiseks raha Pärnu linnavalitsus, Pärnumaa omavalitsuste liit ja Pärnumaa omavalitsuste ühendusse kuuluvad vallad. Punane Rist korraldab loterii.

„Tänu aitajaile saavad puudega inimesed Pärnumaa igast nurgast koguneda aastalõpuüritusele Pärnu teatrisse juba kuuendat korda,“ sõnas Mihkelson.

Puudega inimesed täitsid Endla saali eile õhtul.

Häid jõule ja aastat uut soovisid Pärnu linnapea Väino Hallikmägi, maavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Epp Klooster ja Pärnumaa praost Andres Põder.

Endla teater etendas „Ekke Moori“.

Tagasi üles
Back