/nginx/o/2008/12/09/102784t1hfb60.jpg)
Meie, Eesti riigi kodanikud, oleme sõlminud demokraatial põhinevad kokkulepped (seadused, määrused) ise enda valitsemiseks. Demokraatlikul viisil oleme leppinud kokku maksude kogumise süsteemi. Teisisõnu, millistest (isiklikest) panustest kogukonna ühiskassa moodustub.
Niisama demokraatlikult kehtestame korra, mille järgi moodustunud ühiskassa uuesti laiali jagame. Maksustamine ja maksutulu ümberjaotamine on kogukonna arengu juhtimise põhiinstrument ning on hea, kui selles süsteemis valitseb selgus ja stabiilsus. Viimati väidetu eelduseks on selgete arengueesmärkide olemasolu ja rahulik majanduskeskkond. Praegu on Pärnus probleeme mõlemaga.
Omavalitsuselt ootab kogukond ühise elukeskkonna (puhtast loodusest sotsiaalabisüsteemini) parandamist või vähemalt selle halvenemise ärahoidmist. Samuti on loomulik, et kogukonna eri kihid ja grupid väärtustavad elukeskkonna valdkondi erinevalt. Tarkades kogukondades mõistetakse tasakaalu olulisust, aga rumalates ja eelkõige klassivihal põhinevates ühiskondades üritatakse tihti just rämeda ümberjagamisega räuskava massi soove täita.
Linnaeelarve on nagu ühiskassa, millesse (seaduse sunniga) osa oma tuludest pannakse. Meil kehtib kord, mis ütleb, et omavalitsemiseks saadakse ühiskassasse raha füüsiliste isikute tulumaksust, tegutsemisõiguste maksudest/lõivudest (näiteks müügi-, lemmiklooma- ja paadimaks, parkimistasu) ja maamaksust.
Kõik need maksud on omavahel seotud, muutus ühes maksumääras põhjustab muutuse ülejäänud maksude laekumises. Õnneks või õnnetuseks on nii, et kõige kaalukamat maksu, tulumaksu, omavalitsus ise otseselt muuta ei saa. Sellest teadmisest lähtudes on nüüd kaks põhimõttelist valikut: kas süüdistada riiki ja üritada oma saamatust õigustada või parandada tulumaksulaekumist muude maksude ümberkujundamisega.
Eelmise aasta juulis muutis riigikogu maamaksuseadust selliselt, et omavalitsustele anti õigus vabastada koduomanikud maamaksust. See on üsna võimas hoob, mõjutamaks kinnisvaraomanikke oma elukohta muutma või registrimärget tegelikkusele vastavaks tegema.
Elukoha muutmine toob omavalitsusele osa selle isiku tulumaksust ja annab linnakodanikule õiguse taotleda kodualuse maa maksusoodustust. Selliselt käituva maksumaksja maksukoormus ei tõuse, kuid panus kogukonna ühiskassasse muutub õiglasemaks. Suvekorteri või investeeringuks soetatud kinnistu omanik panustaks sellega senisest natuke rohkem linnaruumi korrashoidu, teede ja tänavate remontimisse, valgustamisse ning selle kaudu oma vara väärtuse kasvamisse.
Esiteks: Pärnus elava (elanikeregistri kohaselt) füüsilise isiku maksukoormus ei tohi reformi käigus tõusta. Teiseks: pensionäride ja represseeritute maamaksusoodustused peavad säilima. Kolmandaks: linnaeelarvesse laekuv maamaks võiks suureneda kaks korda. Neljandaks: ettevõtluseks sihipäraselt kasutatava maa maksust ei tohiks sündida maksukoormuse kasvu ettevõtjale. Viiendaks: maamaksust laekuvad summad kasutatakse täies mahus linna infrastruktuuri (eelkõige teede ja tänavate) parendamiseks ja arendamiseks. Vastav põhimõte lisatakse linna arengukavasse ja kehtestatakse vastava määrusega.
Aasta esimene päev on kuupäev, millal fikseeritakse linnakodanike arv ja nendelt laekuva tulumaksuosa jaotamine omavalitsuste vahel. Soovides uut maamaksu korda ning seda seatud eesmärke arvestades rakendada, on nüüd viimane aeg reformi käivitamiseks.
Demokraatlik toimimine eeldab avalikku arutelu, asjaomaste isikute selgitusi ja kogukondlaste ärakuulamist. Kõige tähtsam on aga kõnealuse reformi puhul kinnistuomanike teavitamine: linnakodaniku kodu alune maa on oluliselt madalama maksumääraga.
Võimalik ajakava oleks järgmine: töögrupi moodustamine märtsis, ettepanekud avalikule arutelule mais, eelnõu koostamine ja esimene lugemine volikogus augustis, määruse vastuvõtt oktoobris ja üleriigiline meediakampaania uue maksusüsteemi selgitamiseks novembris.
Maksudega ei mängita ja maksusüsteemi muutused peavad olema põhjendatud, piisama etteteatamise aega, avalikku arutelu ning selgitusi, aga ainult vabast tahtest makse ei maksta ja maksude kehtestamist rahvahääletustel ei otsustata. Demokraatlikult valitud võim peab olema siinkohal otsustuskindel ja lubatu ellu viima. Pärnu on kodude linn!