/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Praegu paistab, et kuni jaanipäevani saab eurole ülemineku teemadel kirjutada rindeteadete vormis. Pruugib vaid kellelgi Eestit kiita euro saamiseks tehtavate jõupingutuste eest, kui keegi teine kohe külma sahmakaga meie indu jahutab.
Juhtkiri: Tuleb! Ei tule!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome rahandusminister ja üks võimalikke peaministrikandidaate Jyrki Katainen ütles intervjuus Postimehele, et Eestile euroalasse pääsemisel lisatingimuste esitamine ei tule kõne allagi, sest kõiki riike tuleb kohelda võrdselt. Pealegi on Eesti esitanud usaldusväärseid arvandmeid oma arengu kohta.
Seevastu Deutsche Banki ökonomist leiab, et formaalsete nõudmiste kõrval tuleb hinnata riikide tegelikku sobivust. Teisisõnu: vältida mõne Kreeka-suguse riigi sattumist euromaale. Finantsturud ei mõistvat, miks kriisiajal on vaja juurde uusi euroriike.
Majandusteadlastega kohtunud Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas oli selgelt seda meelt, et Eesti pääsemisel ühisrahale ei ole takistusi. Kui Eesti on täitnud endale esitatud tingimused, miks siis pidurdada?
Poolteist kuud tagasi kirjutasime siinsamas, et praegusel kehval ajal vajab euroala usu tugevdamist. Selliseks tugevdajaks sobiks praegu ainult Eesti. Mõjukad majandusväljaanded on kinnitanud, et kui üldse ükski riik 2011. aasta 1. jaanuarist euroalasse pääseb, on selleks Eesti.
Üks pensionil pankureid, kellega Pärnu Postimees konsulteeris, ei välistanud, et eurole üleminekul seatakse Eestile tingimuseks senisest kehvem vahetuskurss. Teistsuguse kursi võimaluse on aga välistanud nii pea- kui rahandusminister.
Nii saabki oluliseks, mida arvab see skeptikute seltskond, kes aitab kujundada Euroopa Liidu rahandusministrite seisukohti.