Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Laste nägemishäired avastatakse liiga hilja

Pärnu Mai lasteaia ühte silmarühma ähvardab sulgemine, sest silmakontroll pole enne kooli kohustuslik ja nägemishäired avastatakse alles kuue-seitsmeaastaselt.

“See on liiga hilja, optimaalne aeg nägemist parandada on enne kooli, kõige paremaid tulemusi saab, kui alustada silmaraviga varakult - kolme-nelja-aastaselt,” selgitas Mai lasteaia juhataja Anne Virula.

Virula väidab, et algklassides on liiga palju prillikandjaid õpilasi, üheks põhjuseks peab ta koolieelse silmakontrolli puudumist. Mai lasteaias on neli silmarühma. Üht neist ootab sügisel sulgemine, sest paarkümmend prillikandjat last läheb kooli. Virula arvates ei saada perearstid väikelapsi silmi kontrollima ja nägemishäired avastatakse alles koolimineku eel.

Pärnu haigla polikliiniku silmaarsti Siret Säre sõnade kohaselt on Pärnus perearstidega kokkulepe, et laps saadetakse silmaarsti juurde aastaselt ja kolmeaastaselt. Säre väitel on perearstid saanud ka vastavat koolitust ja peaksid kõik lapsed kontrolli saatma.

Säre jutu järgi on pigem probleem see, et maakonnas on silmade kontroll puudulik ja maakoolide algklassides on liiga palju prillikandjaid.

Lapsevanem häbeneb prille

Seitsmeaastase Joonase nägemine on pärast aastast ravi peaaegu korras. Pärilikult ühe nõrgema silmaga poisi ema Moonika Timmi rääkis, et ta ei jäänud ootama, kuni silmaarsti järjekord Joonaseni jõuab, vaid viis poja prillipoodi tasulisse kontrolli.

“Oleks me jäänud oma järjekorda ootama, olnuks poisil prillidega kohanemine raskem ja ka ravi kestnuks kauem,” lausus Timmi.

Joonasel kulus enne lasteaeda minekut prillidega harjumiseks aasta, aias kleebiti tal hästi nägev silm kinni, et häiritud silm tööle hakkaks.

“Terve silma sulgemine aitab kehvema silma tööle panna, enamikul juhtudel taastab pingutama sunnitud silm end siis ise,” rääkis silmaraviõde Riina Lemberg.

Sügava nägemispuudega kolmeaastase Henry ema Marianne Toomra rääkis, et poolteiseaastase prillikandjast lapsega jalutades tekkis tal tahtmine lapse silmaklaasid tasku pista. “Suutsin endale selgeks teha, et need on vajalikud,” lausus Toomra. Naise arvates häbenevad emad, kui nende lapsel on silm kinni kleebitud või prillid ees, ega vii oma last silmakontrolli.

Nägemine paraneb enam kui pooltel

Pärnu linnavalitsuse haridusosakonna alushariduse peaspetsialist Marga Napp rääkis, et väga paljud nägemishäiretega lapsed käivad teistes lasteaedades, sest lapsevanem ei teadvusta endale probleemi tõsidust. “Kui meil on ainulaadne võimalus saada nägemine silmarühmas enne kooli korda, on arusaamatu, miks seda võimalust ei kasutata,” ütles Napp ja avaldas lootust, et Mai lasteaias säilivad kõik silmarühmad.

Viimastel aastatel lasteaias tehtud statistika näitab, et üle 60 protsendi lastest paraneb täielikult, rääkis Virula.

“Lasteaed ei kaota silmarühma sulgemisega midagi, saame selle asemel luua sõimerühma, aga nendest lastest on kahju, kes ravita jäävad,” ütles Virula.

Tagasi üles
Back