Niiskuskahjustusi saab mõistlikult tegutsedes vältida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liigne niiskus siseruumides võib lõpptulemusena kahjustada maja välisseinte konstruktsioone. Vältimaks niiskuskahjustusi on oluline teada, kuidas liigne veeaur kodudesse koguneb.
Tuleb arvestada, et korralikult ehitatud majja - nõuetekohase soojustusega, aurutõkkega, tihedalt suletud ja tihendatud akende ja ustega - koguneb oluliselt rohkem niiskust kui mitte nii hoolikalt ehitatusse. Seda lihtsal põhjusel - isoleerides külma välja, isoleerime niiskuse sisse ja lisame seda päev-päevalt juurde.
Niiskust lisavad eluruumidesse paljud igapäevased tegevused: pesupesemine ja kuivatamine, söögitegemine, nõudepesu, kümblemine, toataimed. Isegi hingamine ja higistamine lisab märkimisväärse koguse niiskust.
Ühtekokku võib igapäevaste toimingutega eralduda ühe päeva jooksul õhku niiskuseks kuni 20 liitrit vett. 100ruutmeetrise maja õhuniiskuse tõstmiseks 15 protsendilt 60 protsendile kulub ainult 2-3 liitrit vett.
Kondensaatvesi on enamasti liigse niiskuse nähtav tulemus. Soojas õhus on niiskust rohkem kui külmas ja kui külm pind jahutab õhku, siis õhu võime vett siduda langeb. Üle jääv niiskus muutub veeks.
Niiske õhk püüab alati liikuda kuiva õhu suunas. Selle nähtuse nimi on aururõhk ja poorsed ehitusmaterjalid - puit, krohv või tellis - seda ei takista. Aururõhku tõkestavad mõned värvid, plast ja klaas. Siin on ka põhjus, miks kondensatsioon ilmub kõigepealt akendele. See omakorda peaks olema häirekellaks, et kondensaatvesi võib olla tekkinud ka varjatud kohtadesse.
Siiski ei pruugi iga akendele kogunev kondensaat olla märk lähenevast niiskuskahjustusest. Niiskus võib aknale tekkida ka siis, kui sooja õhu liikumine on takistatud kardinatega.
Kaasaegsed aknad ja uksed hoiavad efektiivselt külma väljaspool. Kahe- ja kolmekihilised aknad on varustatud korralikult sulguvate tihenditega, mis ei lase külmal õhul liikuda raami ja piida vahele põhjustamaks klaaspindade jahtumist.
Välja on arendatud spetsiaalsed metallilised kattekihid selektiivklaasidele, mis hoiavad külma ilmaga sooja õhu seespool ja kuuma ilmaga sooja õhu väljaspool.
Energiasäästlike akende klaaside sisepind on soojem, see vähendab võimalust kondensaatvee tekkeks.
Juhul, kui niiskuse vähendamise järel kondensatsioon ei vähene, tuleks pöörduda spetsialisti poole.
Ragnar Nikkolo, Viking Window tehnoloog